Rahvas eelistab paberraamatut (6)

Saarte Hääl uuris, mida arvavad maaraamatukogude juhatajad kultuuriminister Rein Langi mõtteavaldustest selle kohta, et raamatukogudele paberraamatute ostmiseks mõeldud toetus tuleks kaotada ning panustada teoste digiteerimisse.

Tiia Lätt
Valjala raamatukogu juhataja:

Kui sellised väljaütlemised on Langi isiklik arvamine, mis ei muuda midagi ministeeriumi töös, siis – palun väga, ei saa keelata. Kui see aga hakkab pärssima muud elu, siis päris õige see asi pole. Sellistel teemadel tuleks osapooltega ikka läbi rääkida, mitte peale suruda oma arvamust.

Kui riik enam paberraamatute ostmist ei toetaks, arvan, et Valjala raamatukogu ära siiski ei kao. On ju kohalik omavalitsus panustanud igal aastal ikka poole või ka natuke rohkem raamatute ostu rahast. Muidugi oleks võimalused riigipoolse rahata väiksemad.

Kuna raamatute hind tõuseb, siis isegi toetussummade samaks jäädes oleme osta saanud vähem – eelmisel aastal sai raamatukogu osta üle 300 raamatu, sel aastal ainult 280.

E-raamatuid pole meil Valjala raamatukogus praegu küll ühtegi. Ma ei kujuta ette, kui palju leiduks meil inimesi, kes neist huvitatud oleks. On ju enamus, kes meil lugemas käib, pensionärid. Lapsed loevad pigem kohustuslikku kirjandust. On õnnepäev, kui mul õnnestub neile pihku suruda ka midagi kohustusliku kirjanduse välist.

Iseenesest oleks muidugi tore, kui kohustuslik kirjandus, mille eksemplare on vähe, oleks saada e-raamatuna. Samas, ainult e-raamatusse panustada – oleks see ikka õige tegu?

Käisime aasta tagasi Tartus Lutsu-nimelises raamatukogus, kus oldi juba mõnda aega e-raamatuid laenutanud. Seal öeldi, et e-raamatute laenutamiste arvud on suured, aga nad ise arvasid, et selle taga on inimeste esialgne huvi uue ja põneva asja vastu.

Kõige suuremad raamatusõbrad ütlevad ikkagi, et raamatut on palju mugavam käes hoida kui e-lugerit, raamatuga on mõnus voodisse pugeda.

Samuti ei tea me näiteks, kas e-lugerid on nii head, et meie silmi ei riku. Paberraamat on selle koha pealt ikka natuke turvalisem.
Janne Sepp
Pihtla raamatukogu juhataja:

Ei, see ei oleks õige. Võibolla linnainimesed ja nooremad neid e-raamatuid kasutaksid, aga need on ju samuti kallid.
Meie lugejate seas on ka koolilapsi, aga meil on ju nii pisike kool – viisteist last. Meie kandi noored aga on enamasti linnas tööl ja neile on linnaraamatukogu raamatud kättesaadavamad. Enamus meie lugejaist on seega vanemad inimesed.

Arvan, et nemad ei hakka kunagi neid e-raamatuid lugema. Meie raamatukogust pole keegi e-raamatut nõudnud ja ega meil neid ole ka. Ma ei usu, et lähiajal e-raamatuid ostaksime. Ehk siis, kui need väga popiks läheks, aga praegu küll mitte.
Olen ise e-raamatut sirvinud ja vaadanud, aga mulle meeldib ikka see vana hea traditsiooniline raamat, mis peaks ikka jääma ja riik peaks nende ostmist tingimata toetama.

Praegu saame omavalitsuselt ja riigilt saadud raha eest aastas osta raamatuid neljasaja eksemplari ringis või natuke rohkem.
Liili Ader
Võhma ja Mustjala raamatukogu juhataja:

Mina Rein Langi mõtetega küll päri ei ole. Niipalju, kui meie, raamatukogujuhatajad, omavahel rääkinud oleme, tahavad vanemad inimesed käes hoida ikka raamatut, mitte e-raamatut.

Mustjala raamatukogus on 120 lugeja ringis, Võhmal 80. Nooremaid lugejaid on meil Mustjala ja Võhma raamatukogus küll ka, aga vähemus. Suurem kontingent on ikka vanemad inimesed. Vanainimesed aga kardavad elektroonilisi asju.
Kui Lang näeb raamatukogude lugejatena ainult noori ja vanemast lugejast enam ei hoolita, siis varsti võib tõesti juhtuda nii, et vanemad raamatukogudes enam käima ei hakka ja raamatukogudel on kriips peal.

Õpilased, keda on rohkem Mustjala raamatukogu lugejate seas, loevad pigem kohustuslikku kirjandust. Teisi raamatuid võtab mõni üksik.

Ma ei usu, et e-raamatud inimesi rohkem lugema paneks. Ka lapsi mitte. Laps tahab vaadata pildiraamatut, millel on ilusad värvilised kaaned ja kenad pildid sees.

Põhi- ja keskkooliõpilastele ning tudengitele võib e-raamat tõesti kasulik olla – nii ei pea lugemismaterjali raskete raamatutena vedama.

Aga isegi kolme-neljakümnesed, kellega e-raamatutest juttu on olnud, on öelnud, et ei poolda e-raamatut ega ole Langiga nõus, ütlevad, et hoiavad parema meelega käes päris raamatut.

Kui riigipoolne toetus paberraamatute ostuks kaoks, oleks raske. Varasematel aastatel oligi probleem – pidime toime tulema riigi rahaga (2011. aastal ei andnud Mustjala vald Mustjala ega Võhma raamatukogule teavikute ostmiseks sentigi – toim.), aga nüüd on vald meid ikka toetanud. Kahjuks läks suur osa rahast ajakirjade sisse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 309 korda, sh täna 1)