Repliik: Elu maal – külad, külaelu, külainimesed… (3)

Tundub, et paljud arvamusliidridki ei taju maaelu olulisust nii inimestele endile kui ka riigile tervikuna. Paljudele näib olevat omaseks saanud mõte, et meie eluks vajalik toit tuleb poest. Toidu teekonda poodi ei tunnetata. Kõrvad on lukus, kui räägitakse, et vee ja toidu igapäevasus võib lõppeda ja seda kiiremini, kui tahame seda uskuda. Ent ütlus – pärast meid tulgu või veeuputus – võib tõeks saada kiiremini, kui seda karta oskame.

Sellest johtuvalt tuleks külakogukonda suhtuda lugupidavalt. Need tööd ja tegemised, mis tehakse vabaühenduste – külaseltside poolt, on täna väärtustamata. Ikka ootab tegijaid ees projektide kirjutamise-kaitsmise kadalipp. Positiivse otsuse korral on ees palju isiklikku aega nõudev projekti tegevuste elluviimine, mille tulemuseks on kogukonna parem hakkamasaamine.

Otsustajad tunnetavad oma vastutust rahakasutuse üle, kuid kui kogukonna käekäigu eest seisjad väsivad ja raha ei jõua kogukonda, on tulemuseks tühjus – ikka enam ja enam tühjenev maa. Tegelikult võtavad need inimesed endale palju tööd, vabatahtlikku tööd, et väärtustada oma piirkonda, muuta seda atraktiivsemaks elupaigaks neile, kes tahaksid tulla elama inimsõbralikumasse keskkonda. Sageli teevad need tublid inimesed tööd, mille väärtust ei mõisteta kohe ka oma kogukonnas.

Kui on rajatud kena külaväljak, korrastatud vana koolimaja või rahvamaja, kus on hea koos käia, mõnikord ka aidata kaasa külast ära viidud avaliku teenuse pakkumisele, siis on see suur tulevikku suunatud töö.

Juba on ka mitmed ametnikud näinud haldusreformi ühe pehmendava lülina just külakogukondi, kes võtavad külainimese eestkoste oma mureks. Neis inimestes on välja arenenud vastutustunne oma kogukonna ees. Tänu aktiivsusele kujunevadki neist küla eestkostjad suhtlemisel riiklike institutsioonidega.

Elvi Viira
Saaremaa Kodukandi koordinaator

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 266 korda, sh täna 1)