Kärla põllumehel jäi 158 ha heinamaad üleujutuse alla

Kärla põllumehel jäi 158 ha heinamaad üleujutuse alla

VASTUOLULINE AASTA: Kui viljapõldudel oli möödunud aastal saak korralik, siis erinevalt kombainist Meelis Sepp mullu niidukit eriti kasutada ei saanudki. Foto: Sander Ilvest

Kärla vallas tegutsev põllumajandusettevõte OÜ Saare Saba ja Sarved jättis liigniiskuse tõttu hooldamata 158 ha poollooduslikke kooslusi, mistõttu ettevõte jääb ilma ligemale 30 000 euro suurusest toetusrahast.

OÜ Saare Saba ja Sarved juht Meelis Sepp rääkis, et Mullutu lahe ääres Vennati külas asuv 158 ha suurune hooldatav ala oli pidevalt üle ujutatud, nii et polnud lootustki sinna masinaga peale saada.

“Vesi oli lausa põlvist saadik,” ütles Sepp, kelle sõnul pole ta kümneaastase hooldamise kestel nii võimast üleujutust Mullutu lahe ääres näinud.

“Suvi oli pidevalt nii vihmane, et juba juulis hakkas üleujutus pihta ja maa polegi ära kuivanud,” rääkis Sepp, kes käis suve jooksul paar korda ka alasid üle vaatamas, kuid seal avanenud pilt oli lootusetu ja hooldustööd jäid 1. oktoobriks tegemata.

Seni on Meelis Sepp ka vesiste suvedega suutnud toetuse saamiseks vajalikud nõuded täita, kuid varem olid nõuded pärandkoosluse hooldamisel leebemad, sest niidetud heina võis jätta põllult koristamata.

Pelgalt niitmisega oleks Sepp ka sel aastal ilmselt kuidagi hakkama saanud, kuigi lahepoolses ääres oleks traktoriratas ilmselt 30-40 cm sügavuselt vee sees olnud.

“Niiduki latti oleks pidanud kõrgemale tõstma, siis oleks pealtpoolt vett saanud niita,” selgitas põllumees, kuid koristamise nõude tõttu jättis ta heinamaa seekord niitmata.

Kuna ainult niitmise eest enam toetust ei anta ja vee alt poleks niidetud heina kuidagi kätte saanud, pidas Sepp mõistlikuks raha, aega ja masinaid seal mitte kulutada. Kaugemast ajaloost on teada, et vihmaste suvedega kandis vesi Mullutu äärest heinamaalt labude kaupa heina minema, ilma et inimesed seda hiljem kätte saanud oleksid.

Kuna töö jäi Sepal tegemata, loobus ta ka täielikult ala hooldamiseks ette nähtud toetusest, mis küünib pea 30 000 euroni.

“Tegin kevadel teatud rahalisi kokkuleppeid, kuid selline auk ettevõtte eelarves sunnib tegema plaanides korrektuure,” rääkis põllumees, kelle sõnul tuleb nüüd olemasolevad lepped üle vaadata ja sõlmida uued.

Kuigi pärandkooslustelt tuleb tavaliselt neljandik OÜ Saare Saba ja Sarved söödavarust, oli rohu kasv möödunud aastal õnneks mujal nii hea, et selle arvelt õnnestus puudujääv osa ilusti ära katta.

PRIA andmetel esitas neile seoses ilmastikuoludega avalduse 75 poollooduslike koosluste hooldajat, kellel oli liigniiskusega probleeme kokku ligemale 4000 ha suurusel maa-alal. Kõige enam tegi liigniiskus poollooduslikele kooslustele kurja Läänemaal, kus osaühingul Clarisson jäi vee alla 394 ha maad.

Saaremaal teatas liigniiskusest kaheksa poollooduslike koosluste hooldjat, kuid võrreldes Meelis Sepa ettevõttega olid teistel kahju kannatanud pinnad palju väiksemad, ulatudes 0,7 hektarilt ligemale kuue hektarini.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et üle Eesti laekus liigniiskusest põhjustatud probleemide kohta ligemale 220 teatist. Talvist taimkatet ei saanud liigniiskuse tõttu rajada 50 klienti, ülejäänutel ei õnnestunud tähtajaks maid ära niita/ karjatada või siis oli niide (osaliselt) tehtud, aga seda maast üles võtta ei saanud.

Hooldajatelt saadud teadetele lisaks tuvastas PRIA ka ise kohapeal kontrollides olukordi, kus töid oli tegemata, sh liigniiskuse tõttu. Neid arve praegu veel kokku võetud ei ole, sest keskkonnatoetuste määramine alles algab ja statistika valmib hiljem, ütles Maris Sarv-Kaasik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 904 korda, sh täna 1)