Saaremaa ei tohi oma edumaad käest anda (3)

Saaremaa ei tohi oma edumaad käest andaKuressaare linna arengukavas on seatud visiooniks Kuressaare kui atraktiivne paik, mis tekitab soovi tagasi tulla.

Saare maakonna turismivisiooni kohaselt on Saaremaa aastal 2020 Euroopas tuntud, Läänemere regioonis ja Eestis tunnustatud külalislahke, sõbralik ja turvaline reisisiht. Saar-te loodus, unikaalne kultuuripärand, kvaliteetsed turismitooted ning head puhkamisvõimalused tekitavad soovi maakonda külastada, viibida siin kauem ja tagasi tulla.

Turismimajandus on Eestile oluline majandusharu. Turismipoliitika elluviimiseks on loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus, mille turundusdirektori Tarmo Mutso sõnul on Eesti nende riikide hulgas, kus turism on viimastel aastatel kõige kiiremini arenenud. Uue turismiarengukava järgi peaks järgneva seitsme aasta jooksul turismiteenuste eksport kasvama Eestis ligi veerandi võrra.

Kui aastaks 2013 tahetakse jõuda turismiteenuste ekspordiga 1,31 miljardi euroni, siis 2020. aastaks juba 1,6 miljardi euroni. Aastaks 2020 loodetakse meelitada Eestisse ööbima 5,5 miljonit välisturisti.

Sel aastal keskendutakse terviseturismi arendamisele. Eestis, sh Saaremaal pakutavad ravi-, lõõgastus- ja ilupaketid ning vaba aja aktiivse veetmise võimalused on atraktiivsed laiale sihtrühmale.

Kuid terviseturistidel on ka mitmesugused muud eesmärgid ja soovid – viibida looduses, saada osa kohalikust tervislikust ning ehedast toidust, veeta kvaliteetaega koos perega ning lähedastega, külastada huviväärsusi, osa võtta erinevatest kultuurisündmustest jne. Eesti saunad, mudaravi, terviserajad, liivarannad ja pikkade traditsioonidega kuurordid pakuvad turistidele rohkelt avastamisrõõmu.

Saaremaale on oluline küsimus, kuidas senist edu hoida, sest konkurents on tugev. Turist hindab sihtkoha keskkonnasõbralikkust, turvalisust ja eripära ning saartel on mõndagi pakkuda. Oluline on mitte jääda loorberitele puhkama, vaid turismi edulugu edasi arendada. Mitte üksnes hooajaliselt, vaid läbi aasta.

See, kui palju välisturist Eestisse raha jätab, sõltub mitmest tegurist ning mõistagi siin viibimise ajast. Näiteks aastavahetuse turistide puhul on räägitud 200–300 eurost päevas. Samas küünivad optimistlikumad hinnangud aastavahetuse turistide kulutuste osas 1000 euroni inimese kohta. Tarmo Mutso sõnul jätavad Vene turistid Eestisse üle 100 miljoni euro aastas.

Paljud spetsialistid on kindlad, et lennupiletite hinnad võivad uuel aastal märgatavalt tõusta. Seda on viimase aja arengutes ka juba näha ja kahjuks kehtib sama ka muu transpordi kohta. Põhjuseks kütusehindade tõus maailmaturul. Kahjuks prognoositakse tõusu ka majutushindades. Majutusettevõtete esindajad üritavad kõigest väest hindu enam-vähem samal tasemel hoida ja hakkama saada, kuid üldine hinnatõus ei saa ka neist mööda minna. Ekspertide arvamuste kohaselt hakatakse eelistamamitut sihtkohta läbivaid reise. See aitab kokku hoida transpordikuludelt ning muudab reisi huvitavamaks.

Inimesed teavad üha rohkem, mida nad oma reisilt ootavad. Kuna kasvab ka inimeste haridustase, siis ollakse nõudlikumad ja valivamad ka hinna-kvaliteedi osas.

Kuna inimeste keskkonnateadlikkus on suurenenud, siis soovitakse üha enam olla tervislikus keskkonnas. Autentseid kohti ja elamusi otsivad külalised soovivad kogeda tõelisi elamusi nagu kohalik elustiil, kohalik toit, käsitöö, kultuur ja loodus.

Äsja alanud turismiaasta tuleb tegus, kulmineeruvad mitmed suurprojektid. Kuurortlinn Kuressaare tähistab oma 450. aastapäeva. Juubelipidustuste kõrgpunkt saabub linna sünnipäevanädalal 6.–12. mail.

Merepäevade raames väisab Saaremaad avamerepurjekate regatt The Tall Ship Races, mis pakub nauditavat vaatemängu nii kohalikele kui saare külalistele. Eeloleval suvel avab uksed Saaremaa viimaste aastate üks suurimaid turismiprojekte – Sõrve tuletornilinnak.

Valmivasse külastuskeskusesse on planeeritud nii Eesti tuletornide teemaline ekspositsioon, looduse avastamise tuba, simmanimaja kui palju muud huvitavat.

 

Kas teate?

Eestlaste jaoks on Saaremaa spaaparadiis, mille keskuses Kuressaares on riigi luksuslikumad tervise- ja puhkekeskused.

Saare maakonnas on üheksa spaahotelli, neist seitse Kuressaares. Kuressaares on vaid 14 500 elanikku, aga sealjuures 1100 spaa voodikohta, mis teeb Kuressaarest tõenäoliselt maailma kõige spaa-tihedama linna.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringu järgi on 2012. aasta seisuga kõige enam maapiirkonnas registreeritud majutusasutusi just Saare maakonnas.

Jaanuari seisuga on maakonnas 302 majutusettevõtet ja ligi 5500 voodikohta, millest 58% asub Kuressaare linnas ja Kaarma vallas. Maakonna iga 6,46 elaniku kohta tuleb üks voodikoht.

Karmen Paju
Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 455 korda, sh täna 1)