Ajakaja: Interneedus ja uue aja elu

Lugesin nädalavahetusel Laupäevalehte. Meie folkloristi Ingrid Rüütli intervjuud elust ja inimestest. Mõtlema pani tema väide, et folkloor sünnib kaasajas. Oleme tõesti harjunud asju lahterdama uuteks ja vanadeks. Mingid kultuuri- ja kokkuleppeliselt suurema väärtusega, näiteks museaalsed asjad, arvame olevat väärikad vaid minevikus, ajaloos. Aga see, mis meil iga päev kodus ja õues juhtub, ja seeläbi meie kaasaegse elamiskultuurina on olemas nüüd, siin ja praegu, on ju ka tegelikult meie lugu. Meie aja lugu, mis on mingi aja pärast meile samamoodi oluline nagu ärkamisaegne või vanemgi kultuuripärand praegu. Võibolla on see tähtis juba homme? Sest ka aja kulg on muutunud kiiremaks ja minevik teadvustub meile nobedamalt kui kunagi varem.

Samas Laupäevalehes oli juttu ka meemidest, kaasaegsetest internetis levivatest folkloori ilmingutest. Jah, me oleme jõudnud niikaugele, et meie kaasaegne folkloor sünnibki juba rohkem interneti avarustes kui külakiige all leelotades. Kas me oleme selle endale selgeks mõelnud?

Kõik, mis me internetti saadame, muutub seal sõnumiks meie aja kohta, muutub seal sõnumiks meie kohta. Nii nagu vanasti öeldi, “kui sa oled laulu sisse pandud, siis sa sealt enam välja ei saa”, ei saa sa välja ka internetist. Seepärast peab hoolega mõtlema, et sellest internetist ei saaks meie interneedus, sest tema kaudu levib meie sõna massilisemalt ja kaugemale kui aastatetagused külalaulikud oma sõnumi leviku kohta unistadagi oskasid.

Ehk siis, mis internetti pandud, see sinna jääb, ja selle seostamine autoriga on lihtsam kui kunagi varem. Anonüümse rahvaluule võimalikkus on naivism. IP-aadressid ja muu tehniline pudi-padi, mis meie “online-elamisse” sukeldumisel sageli tavakasutajale vähetähtis tundub, kaotab tegelikult anonüümsuse ja annab iga “online-leelotuse” puhul välja konkreetse autori. Ja te ei tea iial, kus teie sõna teie enda vastu kasutada saab.

Ja mis meist ajaloo jaoks järele jääb? Kas roppustega rikastatud kommentaarium kui rahavaliku loomingu labasem pool või meie tegelik kultuurimälu, millel ka sisu on tulevikus uhkeldamiseks?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 180 korda, sh täna 1)