Töövaidluste hulk kasvas Saaremaal ligi kaks korda

Kui 2011. aastal oli Saare maakonnas töövaidlusi ühtekokku 87, siis läinud aasta peale kogunes tööalaseid vaidlusi kokku suisa 152.

Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe sõnul oli 2012. aasta üheks märksõnaks kindlasti majanduse elavnemine ja seda võib öelda ka töövaidluste kohta. “Pea kõigis töövaidluskomisjonides üle vabariigi võib täheldada töövaidluste arvu märkimisväärset kasvu,” nentis ta.

Kui Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjonile esitati 2011. aastal vaid 133 töövaidlusavaldust, siis möödunud aastal kasvas see arv 205ni. Oluline on seejuures märkida, et Saaremaa töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi ainult Saare maakonnas, vaid ka Hiiu- ja Raplamaal. Erinevalt nendest maakondadest, kus töövaidluste arv mullu jäi enam-vähem 2011. aasta tasemele, kasvas see Saare maakonnas 87 pealt 152ni. Keskmiselt lahendati Saaremaal Ustel-Hallimäe andmeil 12,7 vaidlust kuus.

Enim rahalise nõude vaidlusi

Analüüsides vaidluste temaatikat, tõdes Ustel-Hallimäe, et läbi aastate ei ole selles osas olulisi muudatusi toimunud. “Jätkuvalt domineerivad rahaliste nõuetega vaidlused, millele järgnevad tükk maad tagapool töölepingu ülesütlemisest tulenevad ja muud vaidlused,” tähendas ta.

Rahaliste nõuete puhul oli enamasti tegemist vähemmakstud, maksmataoleva töötasu või lõpparvega. Harvemini tuli ette haigusraha, komandeeringu päevaraha ja puhkuseraha nõudeid. “Pea olematuks on aga muutunud intresside või viiviste nõuded, mida saab esitada seoses rahaliste kohustuste mitteõigeaegse täitmisega,” tähendas töövaidluskomisjoni juhataja.

2012. aastal lõpetas tegevuse nt mitu ettevõtet, kust töötajatel jäi raha saamata pikema perioodi vältel ning kokku esitati töövaidluskomisjonile neist ettevõtetest ligemale 45 töövaidlusavaldust. Suhteliselt paljudel juhtudel jäi Evi Ustel-Hallimäe sõnul töötajatel raha saamata ka välisriigis töötades. “Nende vaidluste lahendamise teeb tihti keeruliseks see, et töölepingud kas puuduvad üldse või ei ole neis korrektseid palgakokkuleppeid,” põhjendas ta. Sageli kiputakse töötasuna käsitlema ka komandeeringu päevaraha, mis ei ole aga kooskõlas seadusega. “Päevaraha ei ole töötasu ning seda saab välisriigis töötavale isikule maksta vaid juhul, kui tema põhiline töötamise koht on Eestis,” selgitas Ustel-Hallimäe, lisades, et kui aga töötaja võetakse tööle mõnda teise riiki, näiteks Soome, ei saa talle päevaraha maksta, kuna tegemist ei ole töölähetusega töölepingu seaduse (TLS) mõistes. “Küll aga tuleb sellele töötajale tagada sama töötasu, mida saavad teised selles riigis töötavad isikud sama töö eest.”

Tükk tegu töölepingu ülesütlemistega

Töölepingu ülesütlemisest tulenevad vaidlused moodustasid ligi kolmandiku vaidlustest, kuid samas olid need tunduvalt keerulisemad võrreldes juba mainitud vaidlustega. Vaidlustati töölepingu ülesütlemist nii töökohustuste rikkumise, katseaja eesmärgi mittetäitmise, koondamise kui ka töökohale tervislikel põhjustel mittevastavuse tõttu.

Suhteliselt suur osakaal töölepingu ülesütlemisega seotud vaidluste hulgas oli sellistel vaidlustel, kus töötaja oli lepingu erakorraliselt üles öelnud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Lisaks tuli ette ka nn tuvastamisvaidlusi, kus töötaja taotles temaga sõlmitud töövõtulepingu töölepinguks tunnistamist. Kui tööandjal puudus alus töövõtulepingu sõlmimiseks, s.t töötaja ei osutanud teenust, vaid täitis oma töökohustusi tööandja alluvuses ning tööandja määras töötegemise aja, koha ja viisi, tunnistas töövaidluskomisjon töövõtulepingu tagasiulatuvalt töölepinguks.

Vaid korra menetles töövaidluskomisjon mullu vaidlust, kus tööandja esitas töötaja vastu materiaalse kahju hüvitamise nõude.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)