Hirvedele oma söökla (6)

Eilses lehes kirjutasime, et Põhja-Saaremaal tegutseb hundikari, kes murrab kitsi, sigu ja hirvesid. Tänases lehes on aga lugu sellest, et punahirved kraapisid Tahulas puruks 80 silopalli.

Mõlema loo puhul jäävad süüdi jahimehed, kes loomade arvukust ei suuda reguleerida. Kui siia lisada suvised artiklid sellest, kuidas metssead inimeste õuemuru üles songivad, tekib mõte, et vast on hunt hoopis kasulik loom.

Punahirved saabusid Eestisse kingitusena Saksa konsulilt vähem kui sada aastat tagasi. Täna on Saaremaal jahimeeste andmetel 1700 hirve. Taaskord taheti head, aga hirvedega koos elama peavad saarlased.

Ilmselt on loomade muutunud käitumises oma osa ka elanikkonna koondumisel Saaremaa tõmbekeskuse Kuressaare lähedale. Kuid muutunud on ka talunike tootmisvõtted. Silopallide jätmine põllule, kus talvel inimesi ei liigu, teeb loomad kindlasti julgemaks, tarvitamaks neid varusid “sööklana”.

Jääb vaid loota, et inimene kui looduse kroon leiab mooduse, kuidas loomad ja linnud saavad temaga kõrvuti elada. Muidu võib juhtuda nagu mõnes ameerika filmis, kus loomad kohtumõistmise inimese üle enda kätte võtavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 352 korda, sh täna 1)