Nõuandekeskused ei ole rahul riikliku konkurendi tekkimisega

Nõuandekeskused ei ole rahul riikliku konkurendi tekkimisega

REFORMID EI MÕJU HÄSTI: Nõuandesüsteemi on reformitud korduvalt, kuid see ei ole arengule positiivselt mõjunud, leiavad konsulendid. Foto: Sander Ilvest

15 maakondliku nõuandekeskuse juhti avaldavad pöördumises põllumajandusministrile soovi peatada Maaelu Edendamise Sihtasutuse koordineeritava nõuandesüsteemi järjekordne ümberkorraldamine.

“Nõuandesüsteemi on reformitud korduvalt, mis ei ole selle arengule positiivselt mõjunud,” öeldakse möödunud nädalal tehtud pöördumises, millele on alla kirjutanud ka Saarte nõuandekeskuse juhatuse liige Jekaterina Näälik.

Pöördumise ajendiks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kavatsus käivitada aasta teisel poolel üleriigiline nõuandeorganisatsioon, mille eesmärk on parandada Eestis pakutava nõuandeteenuse kvaliteeti ja kaasata koostööpartneritena teadusasutusi ja ülikoole. Saarte Hääl kirjutas uue nõustamiskeskuse loomisest nädal tagasi.

Ebavõrdne konkurents

Pöördumise teinud nõuandekeskuste hinnangul ei ole aga MES nõuandesüsteemi koordineerimisega kolme aasta jooksul hakkama saanud – põhjuseks tegutsemine vaid omaenese tarkusest, oskusteabe puudumine ja tunnustatud nõuandekeskuste ettepanekute ignoreerimine. Igal aastal on MES muutnud tegevusi ühepoolselt uues suunas, muudatusi tootjatega ja konsulentidega arutamata.

MESi kui riigi sihtasutuse poolt uue nõuandekeskuse loomine ja toimimine täielikult riigi finantseerimisel tekitab nõustamiskeskuste juhtide sõnul nii nõuande- kui ka konsulentide turul ebavõrdse konkurentsi. Nõuandekeskused ei ole rahul ka sellega, kuidas MES püüdis uude nõustamiskeskusesse värvata konsulente salaja, arvestamata, et enamik konsulente on seotud konkreetsete nõuandekeskustega pikaajaliste lepingutega.

Sellise tegevusega halvendatakse olemasolevate nõustamiskeskuste võimekust. “Kui põllumajandusministeeriumi soov on nõuandeteenistus riigistada, siis tuleks sellest maakondlikele nõuandekeskustele piisavalt varakult teada anda,” seisab pöördumises.

Nõuandekeskuste juhtide sõnul ei tohiks unustada, et nõuandesüsteemi aluseks on maakondlikud tunnustatud nõuandekeskused ja eelkõige aastate jooksul välja kujunenud kliendid: põllumehed ja maaettevõtjad. Järsud muutused lõhuvad aastatega üles ehitatud süsteemi ja halvendavad info kättesaadavust tootjatele.

Suurendab segadust

Nõuandekeskuste juhid märgivad, et viimaste aastate jooksul on koolitatud hulgaliselt uusi konsulente, kelle osa nõustamislepingute sõlmimisel kui ka infopäevade lektoritena on kaduvväike.

“Tuleb aru saada, et järelkasvu on kindlasti vaja, kuid selleks, et tootjad hakkavad uue konsulendi teenuseid ostma, kulub aastaid. Pidevate muutuste tuules on palju kogemustega ja tootjate poolt aktsepteeritavaid nõustajaid suundunud sisendeid müüvatesse firmadesse,” tõdetakse pöördumises.

Järjekordne kava nõuandesüsteemi ümberkorraldamiseks suurendab segadust ja võib põhjustada ka osa veel allesjäänud kogenud konsulentide lahkumise süsteemist.

Pöördumises andsid nõuandekeskused teada oma plaanist moodustada hiljemalt 1. märtsiks katusorganisatsioon, mis on alates 1. juulist valmis üle võtma Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arendamise ja selle juhtimise ning sõlmima ministeeriumiga halduslepingu.

“Meil on selleks oskusteave, kogemused, kliendibaas ja sihtgrupid ning konsulentide toetus,” öeldakse pöördumises.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 413 korda, sh täna 1)