Saarevahtidest oli mullu tegusaim Margit Tätte (3)

Saarevahtidest oli mullu tegusaim Margit Tätte

PÕTRA PÄÄSTMAS: Vilsandi elanik Jaan Tätte koos abilistega päästis pühapäeval läbi merejää vajunud põdra. Kahjuks pikka aega vees olnud loom siiski suri. Foto: Margit Tätte

Saarevahtide tööks eraldatud raha kasutamise aruande kohaselt oli 2012. aasta tegevusterohkeim Vilsandi saarevahi Margit Tätte jaoks.

Peaasjalikult tegelesid saarevahid saare korrastamise ja saarel elavate või seda külastanud inimeste abistamisega. Margit Tätte loetelu tehtust oli aruandes kõige pikem. Tema jõudis läbi aasta teha saarel regulaarselt ringkäike vastavalt ametijuhendile ja alati ka pärast torme, seiras rannikut ning vajadusel puhastas seda mereprügist.

Muu hulgas kogus ta vajalikku infot ning jagas ja vahendas seda kõigile, kellele parasjagu tarvis oli – kohalikule kogukonnale, saare külalistele, ajakirjanikele ja ametnikele.

Ühtlasi osutas Tätte esmaabi, nõustas inimesi lihtsamate haigestumiste korral ja jagas vajadusel käsimüügiravimeid.
Margit Tätte tegeles ka jäätmehooldusega ning alates 1. juunist tutvustas uut jäätmekäitluskorda, jagas sel teemal selgitusi, vahendas prügilepingute sõlmimist ning abistas transpordiga. Niisamuti jälgis toimekas saarevaht jääolusid ja hoidis silma peal ühendusel Saaremaaga.

Lisaks osales ta konfliktide lahendamise koolitusel ning saarevahtide seminaril. Vilsandi on ainus, kus aastaks planeeritud kulud vastasid peaaegu täpselt tegelikele kuludele. Vilsandi jaoks kavandatud 7780 eurost kulus aastaga 7744 eurot, jättes kuluaruande 36 euroga plussi. Töötasuna arvestati Margit Tättele aasta peale 5049 eurot.

Kõinastu uus saarevaht Mari-Liis Pae täiendas aruande kohaselt mullu Kõinastu esmaabikohvri sisu, koristas saare randasid, andis infot matkajatele ja saare külastajatele ning osales konfliktide lahendamise koolitusel ja saarevahtide seminaril.

Ka Kõinastu saare eelarve jäi omadega plussi ja isegi väga tugevalt (2570 euroga). Seejuures tuleb aga arvestada, et saarevaht Mari-Liis Pae alustas tööd alles 1. juunist. Pae töötasu oli 2012. aastal 2638 eurot.

Töid ja tegemisi jagus hulgaliselt ka Abrukale ning Kesselaiule. Abruka saarevaht Rein Lember tegeles näiteks talveperioodil regulaarselt jäätee ja lumeolude kontrollimisega, osutas kohalikele elanikele ning külalistele abi, külastas täpselt niisamuti mainitud koolitust ja seminari, hoidis silma peal saare randadel ning hoonestusel. Ühtlasi andis Lember vajadusel nii saareelanikele kui ka külalistele esmaabi, osales ürituste korraldamisel ning varustas saart toiduainete ja ravimitega. Lemberi töötasu oli Saare maavalitsuse aruande kohaselt mullu 5023 eurot.

Kesselaiu saarevaht Urmas Vatter oli mullu ametis saare matkaradade ja laagriplatside korrastamisega, merel hätta sattunud veesõidukite abistamisega ning saare varustamisega toiduainete ja ravimitega. Temagi läbis mullu konfliktide lahendamise koolituse ning saarevahtide seminari.

Muu hulgas andis Vatter aru, et Kesselaidu külastas suve jooksul 653 inimest. Kesselaiu saarevahi 2012. aasta töötasuks oli aruande kohaselt 4680 eurot.

Abruka ja Kesselaiu kulud osutusid planeeritust veidi suuremaks. Tööle Abrukal kulus 8320 euro asemel 8419 eurot ning tööle Kesselaiul 8570 euro asemel 9 eurot rohkem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 518 korda, sh täna 1)