Mehelikud mehed ja naiselikud naised (1)

Mehelikud mehed ja naiselikud naised

ELU ÕPETAB: Tõeline mees julgeb võtta vastutust, kaitsta ühiskonna nõrgemaid liikmeid ja leiab kutsumuse perekonna peana. Foto on illustratiivne. Foto: Egon Ligi

Aeg-ajalt tõstatub ajakirjanduses arutelu naiste ja meeste rollidest ja sellest, kas mõnele sugupoolele tehakse vähem või rohkem liiga.

Looja on asetanud mõlemasse, nii meestesse kui naistesse, üksnes neile omapärase osa. Maskuliinsusest pakatav jõud ja naiselik kaunidus, aga ka haavatavus, on mõeldud teineteist täiendama. Kui mees leiab endas tõelise mehe ja naine leiab naiselikkuse, ei ole erinevatel sugupooltel mingit vajadust teineteisega võistelda.

Mees – kutsutud maailma vallutama

Kui mehed saavad omavahel kokku, tuleb väga lihtsalt juttu tehnikast, spordist, poliitikast või igapäevase elu erilistest saavutustest. Selles ei ole midagi erakordset, kuna Kõigevägevam on andnud mehele jõudu ja aktiivsust. Seevastu passiivsus ja vastutusest kõrvalehiilimine ei ole mehele auks. Keegi on öelnud koguni, et kui mehe ülesanne on lüüa aega surnuks, tapab see mehe enda.

Seal, kus mehed on passiivsed, läheb perekonnal ja ühiskonnal kehvasti. Kui küsida selle probleemi lätete kohta ja heita pilk pühakirja esimestele lehekülgedele, näeme, et see sai alguse juba paradiisist. Seal sai mees ülesande olla aktiivne: imetleda neile elamiseks antud keskkonda, harida maad ja olla viljakas. Aga mis siis juhtus? Kui madu pettis naist, pidi mees valima, kuidas ootamatus olukorras käituda. Ta otsustas kõrvale tõmbuda. Sellest ajast alates on mees kandnud oma sisimas suurimat kartust ebaõnnestuda.

Mehelik jõud antakse edasi mehelt mehele ehk isalt pojale. Kui poeg ei saa lapsepõlves isalt või teistelt meestelt piisavalt tuge oma arenevale mehelikkusele, peab ta seda ebakindluse tõttu elu lõpuni nii endale kui maailmale tõestama. Mehelikkust mitteleidnud mees võõrdub loomulikust elust.

Mehe suurim kartus võib viia kahe äärmuseni: passiivsuse või vägivallani. Kui mees oma sisemist jõudu ei tunne, võib ebakindlus ta pildilt sootuks kaotada. Ta ei suuda võtta seisukohta eluliselt olulistes küsimustes, vaid tõmbub asendustegevustesse. Siis otsitakse lohutust naistest, viinaviskamisest, hasartmängudest, aga ka spordist. Mees võib oma jõudu kasutada ka valesti. Ta võib oma lähisuhetes olla vägivaldne nii vaimsel kui füüsilisel tasandil.

Naine – kutsutud muutma maailma ilusaks

Naiste seltskondades imetletakse uusi soengumoode ja tihti on mureks kitsaks jäävad riided. Teisalt võidakse üksteist tänada kaunite sõnade või loomuliku vastutulelikkuse eest. Looja on naisele andnud nii välist kui sisemist kaunidust, aga ka haavatavust. Viimatimainitu ei tundu just hea kaasavarana. See ei kõla kuidagi kokku meie ajastu eesmärkidega, kuna kaasaegne naine saab hakkama ka ju meheta?

Piibli kohaselt on ka Jumal haavatav. See võib olla ehk üllatav, kuid Jumal ei ole meid sundinud endaga lävima, kuna sundus ei kuulu armastuse olemusse. Ta annab endast märku ja on valmis, kuid jääb ootama.

Juba paradiisis oli naise sooviks võtta olukord enda kätte. Naine otsustas olukorda kontrollida, kuigi teadis, et vastutus oli antud ennekõike mehele. Mehe oma kohalt lahkumise tõttu on naine kandnud oma südames kartust saada hüljatuks. Tihti küsib ta mõttes: “Kas ma olen kaunis? Kas ta ei hülga mind?”

Seda kartust võib naine vältida kahel viisil: kas muuta ennast tugevamaks ja sõltumatumaks ellujääjaks või vastupidiselt hoida võimalikult tagasihoidlikku profiili.

Eedeni aia järgne maailm on karm paik. Ei ole ime, et naine on teinud oma südame kõvaks, hakates oma ümbrust kontrollima, kuna ta kardab oma haavatavust. Ühiskond ja tööelu sageli hindavad selliseid naisi, aga nende lähedased kannatavad.

Kui nii mõnigi mees peab vaimsust naiste teemaks, leiab mees oma sisemise mehelikkuse ühenduses taevase Isaga. Ühiskond vajab selliseid mehi, kes astuvad ette ja võtavad oma koha mehena. Tõeline mees julgeb võtta vastutust, kaitsta ühiskonna nõrgemaid liikmeid ja leiab kutsumuse perekonna peana.

Naine julgegu usaldada oma sisemist ilu ja leida julgust teha maailmast enda ümber koos Loojaga kaunim paik. See ei ole naistelehtede poolt pakutud leheruum, vaid midagi päriselt, nagu seda oli ema Teresa elu. See näitab, et naise kaunis elu ei ole nunnutamine, vaid radikaalne ja elu andev. Naisel on Jumala loomingus oma ainulaadne koht, mida mehed ei saa täita.

Elu õpetab meile alandlikkust. Õige alandlikkus on see, kui me astume esile nendena, kes me oleme. Kui me tahame saada tähelepanu kellegi teisena, siis on küsimus uhkuses.

Teekond paremaks meheks ja naiseks saamisel algab sellest, et me astume hoolikalt seatud viigipuulehtede varjust välja, tundes vajadust olla tõelised mehed ja naiselikud naised.

 

Nendel, aga ka teistel pereteemadel on huvilised oodatud vestlema pereseminari raames reedel, 25. jaanuaril kl 19 Kuressaare Laurentiuse koguduse majas (Kauba tn 5 hoovis).

Anti Toplaan

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 774 korda, sh täna 1)