Mürka

Mürka

Foto: Tõnis Kipper

Kuressaares elab tuhkur Mürka, kes on oma nime saanud mitte kuulsa korvpalluri järgi, vaid ikka tänu oma lemmiktegevusele – müramisele. Edevust pole loomal sugugi. Fotograafile poseerimisest pole ta midagi kuulnud ja nii jääbki pildile põhiliselt saba. Kõik muu on jõudnud juba pugeda kas diivani alla, kotti või kingadesse.

Tuleb välja, et tuhkur ei olegi Saaremaal ja Kuressaares väga haruldane lemmikloom. Nad lihtsalt on tubased loomad ja seetõttu linnapildis eriti silma ei hakka nagu kassid-koerad. Mürka perenaine Anita ütleb, et kui nad suvel pargis jalutamas käisid, oli uudistajaid ümber küllaga. “Ega talle traksid väga meeldi. Ta on juba selline painduv ja oskab end ikka traksidest välja libistada.” Nutikas ja kaval on ta ka – õppis puuri ust ise lahti tegema ja on paaril korral oma lukselamisest ka vehkat teinud. “Eelmisel suvel oli ta mitu tundi kadunud, me olime juba päris mures. Aga siis tuli koos kassiga kuskilt kuuri alt.” Mürka saab Kassiga hästi läbi. Kass Mürkaga mitte nii väga. Tema oli ju majas enne, tahab olla boss ja ei viitsi uustulnukaga eriti mürada.

“Ma olen suur loomaarmastaja ja käin väga tihti Maxima loomapoes,” meenutab Anita tuhkruarmastuse algust. “Kusjuures varem ei olnud mul kunagi sellist mõtet olnud – võtta tuhkur. Ükskord sattusin poodi just sel hetkel, kui müüja oli tuhkru – selle sama tuhkru – puurist välja võtnud ja jalutas temaga mööda poodi. Tuhkur oli väga aktiivne ja tahtis kohe sülle tulla. Hästi muhe tegelane! See loom läks mulle kuidagi hinge. Tulin koju, lõin Google otsingusse sisse sõna “tuhkur” ja hakkasin asja uurima. Kuidas seda looma hooldada, millised on tema terviseprobleemid… Algul hirmutas mind see, et tuhkrutel on iseloomulik lõhn.” Aga huvi sai hirmust ja eelarvamustest võitu ning mõni aeg hiljem ostis Anita tuhkru ära.

Edasi loe jaanuarikuu Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 770 korda, sh täna 1)