Saarlannast sai Lundis viroloogiadoktor (4)

Saarlannast sai Lundis viroloogiadoktor

VÄRSKE DOKTOR FAUST: Doktoritöö kaitsmise järel oli Helena Fausti üle põhjust rõõmu tunda nii ta juhendajal professor Joakim Dillneril (vasakul) kui ka oponendil, doktor Massimo Tommasinol rahvusvahelisest vähiuuringute agentuurist Prantsusmaal. Foto: erakogu

Aasta lõpul Rootsis Lundi ülikoolis meditsiinilise mikrobioloogia alal doktorikraadi kaitsnud Helena Faust uuris inimese papilloomi- ja polüoomiviiruseid ning töötas välja uue laiahaardelise meetodi, mis võimaldab inimverest leida viirusevastaseid antikehi.

Saaremaalt võrsunud värske doktor Helena Faust selgitas, et inimese papilloomiviirus on tuntud põhiliselt kui emakakaelavähi põhjustaja, kuid mõned selle viiruse tüübid põhjustavad ka näiteks soolatüükaid ja suguelundite kondüloome (kühmutaolised moodustised – toim).

“Papilloomiviirused nakatavad nahka ja limaskesta ning infektsioon on tasane, et mitte äratada immuunsüsteemi tähelepanu,” tõdes Faust. Mõnesid papilloomiviiruseid kahtlustatakse ka teatud nahavähiliikide põhjustajatena. “Üks inimese polüoomiviirus on ka ilmselt ühe haruldase nahavähi liigi (Merkeli raku kartsinoom) tekkele kaasaaitaja.”
Helena Fausti andmeil leidub maailmas teadaolevalt üle 150 eri tüübi inimestel leviva papilloomiviiruse ja vähemalt 10 inimese polüoomiviirust. Uute viiruste avastamine jätkub aga pidevalt tänu moodsatele tehnoloogiatele.

Tegutses terve rea pseudoviirustega

Faust kasutas oma uuringutes laboris kunstlikult valmistatud viiruseid ehk pseudoviiruseid, sest suurtes hulkades inimese papilloomi- ja polüoomiviiruseid inimestelt endilt koguda pole paraku tehniliselt võimalik.

“Pseudoviirused koosnevad viiruse valgulisest väliskestast, millesse võib olla pakitud ka viiruse tehislik genoom (pärilikkuse kandja DNA). Seega pealtnäha on pseudoviirus nagu pärisviirus ja uurimistulemused pseudoviirustega on ülekantavad reaalsusesse,” selgitas Faust.

Ühtekokku kasutas ta oma töös 24 erinevat pseudoviirust, millest 8 disainis ta ise. Neid kasutas ta uurimaks papilloomiviiruse valgulise väliskesta omadusi ja mutatsioonide mõju sellele, viiruste spetsiifiliste seroloogiameetodite arendamist, et jälgida immuunvastust viirustele ning uute seroloogiameetodite rakendamist viiruste epidemioloogias hindamaks viiruste levikut ja leidmaks seoseid viiruste ja vähi vahel.

Kinnitamaks, et viirus põhjustab vähki, peab see Helena Fausti andmeil olema inimese organismis juba enne vähi teket, kuna vähi arenemine on aeglane protsess. “Kui viirus leidub juba haiges inimeses, võib see viirus olla lihtsalt “rändaja”, mis asub juba nõrka inimesse elama ega ole tegelik haiguse põhjustaja,” tõdes Faust.

Töötas välja uue avastamismeetodi

Taolised tulevikkuvaatavad uuringud, hindamaks seoseid infektsiooni ja ilmneda võiva haiguse vahel, olid
saarlanna sõnul võimalikud tänu Skandinaavia biopankadele, mis säilitavad inimeste koeproove, ja riiklikele vähiregistritele. Riigi vähiregistrist leiti seejuures vähihaiged ja nende vereseerumiproovid, mis olid võetud enne haiguse arengut.

Helena Fausti uurimistöö tulemusel valmis laiahaardeline seroloogiameetod, mis võimaldab avastada inimese vereseerumist antikehi 21 eri tüübi inimese papilloomi- ja kahe tüübi polüoomiviiruse vastu üheaegselt. Selle meetodi abil näidati Fausti andmeil, et uuritavatest inimestest 65 protsenti on või olid olnud nakatunud mõne seksuaalsel teel leviva papilloomiviirusega.

“Infektsioon mõnede uuritud papilloomiviirustega tõstis riski emakakaelavähi tekkeks. Merkeli raku polüoomiviiruse infektsioon tõstis riski haruldase nahavähi Merkeli raku kartsinoomi tekkeks,” nentis värske doktor.

Tulevikusuund kõnealusele viiruste seroloogiameetodile on Helena Fausti hinnangul selle propageerimine Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) kaudu, laiendamine, rakendamine vaktsiini uuringutes, epidemioloogias ja seoste avastamisel haiguste ja viiruste vahel. “Tihe koostöö WHOga jätkub ka standardiseerimaks papilloomiviiruste seroloogiameetodeid.”

Praegu jätkab Helena Faust järeldoktorantuuri Stockholmis Karolinska instituudis professor Joakim
Dillneri käe all, kes uurib viiruseid meditsiini vaatevinklist ja omab suurepäraseid kontakte teadusmaailmas.
Varem on Lundi ülikoolis doktorikraadini jõudnud ka saarlanna Triin Reitalu. Tema erialaks oli taimeökoloogia.

 

Mis on seroloogia?

Seroloogia on teadus antikehadest. Mikrobioloogilise nakkuse või vaktsineerimise korral areneb spetsiifiline immuunvastus antikehade näol, et seda nakkust kontrolli all hoida ja sellest lahti saada. Inimorganismi immuunmälu on väga võimas ja väike hulk spetsiifilisi antikehi jääb verre ringlema ka pärast nakkusest lahti saamist, et järgmine kord samale nakkusele kiiresti reageerida. Seroloogiameetodid avastavadki selliseid antikehi, mis näitavad olemasolevat või juba möödunud nakkust või vaktsiini indutseeritud antikehi.

Allikas: Helena Faust

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 133 korda, sh täna 1)