Ausalt ühistranspordist. Miks saarlased rahul pole (15)

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean alustama 2008. aastast. Siis kujunes olukord, kus kütusehinna järsu tõusu pärast oli bussitransport oluliselt kallinenud ning riigil polnud masu tõttu võimalust ühistransporditoetusi suurendada. Sellest tulenevalt tuli bussiliinivõrku oluliselt kärpida.

Saare maakonna bussiliinivõrgu kujundamisel aastatel 2008–2009 uuriti elanike liikumisi ning kujundati bussiliinivõrk elanike liikumisest lähtuvalt.

Hõre ja valede aegadega graafik

Laias laastus vähenes liinivõrk ühe kolmandiku võrra. Liinivõrgu kujundamisel arvestati esmajoones, et tööl käivad inimesed saaksid tööle ja tagasi sõita, et õpilased saaksid kooli ja tagasi sõita ning et kõigis piirkondades, kus on minimaalne hulk ühistranspordikasutajaid, oleks võimalus maakonna keskuses käia. Lisaks on veel vähesel määral nn vaba aja liikumise liine.

Uuringu tulemused näitavad, et Saaremaa kohaliku ühistranspordiga on “rahul” või “pigem rahul” 29% ning “pigem ei ole rahul” või “üldse ei ole rahul” 45%. Seejuures arvab 53% küsitletutest, et viimase viie aasta jooksul on ühistranspordi olukord halvenenud. Rahulolematuse põhjuseks tõi 80% vastanutest välja, et “sõiduplaan ei vasta pere vajadustele (graafik liiga hõre või valedel aegadel)”.

Saarlaste negatiivsed hoiakud ühistranspordi olukorra suhtes on arusaadavad, kuna liinivõrku on oluliselt vähendatud ja enamuses maapiirkondadest on ühistranspordi kättesaadavus vähenenud ning see toimus kolm ja pool aastat tagasi. Kuna liine on jäänud vähemaks, ei saa me ju oodata, et elanikud sellega rahul oleks.

Teisalt väheneb maakonna elanike arv pidevalt ning seda esmajoones maapiirkondade arvelt. Meie rahalised võimalused on väga piiratud. Kui teame, et mingis piirkonnas on sõitjateks 4-5 pensionäri, kellel vaja korra nädalas linnas poes või arstil käia, siis ei saa me seal iga päev hommikul ja õhtul bussi käigus hoida, vaid hoiame näiteks ühel-kahel päeval nädalas.

Viimaste aastate olukord on olnud selline, et raha on meil vaid hetkel käigus olevate liinide jaoks. Kui soovime kuskil uue liini avada, siis peame mõne liini sulgema. Enamasti saab otsustavaks ühistranspordi kasutajate hulk. On ka nn sotsiaalsed liinid, kus on vähe kasutajaid, kuid mis on selle piirkonna elanikele ainsaks liikumise vahendiks. Neid liine oleme suutnud säilitada.

Medali teine pool on see, kuidas Saare maakonna ühistranspordi kasutajate statistika paistab asutustele, kes ühistranspordi korraldamiseks raha jagavad – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja maanteeametile. 2012. aastal moodustas piletitulu maakonnaliinide kilomeetrihinnast umbes 27% ning riiklik toetus 73%. Sellist riikliku toetuse osakaalu peetakse liiga suureks.

Ainult halvad valikud

Rahuldavaks loetakse, et riiklik toetus moodustab 60% kilomeetri hinnast ja piletitulu 40%. Kas tõsta piletihinda? Või kärpida nn sotsiaalsed liinid, kus piletitulu ei ole piisav? Viimased aastad oleme sellistest otsustest pääsenud ja saanud praeguse liinivõrgu hoidmiseks rahastuse. Päästaks loomulikult see, kui elanikud kasutaksid liikumiseks rohkem ühistransporti.

Kuidas olukord meile paistab? 2009. aasta lõpus ja 2010. aastal tegime kümneid liinimuudatusi. Muudatusettepanekud tulid elanikelt, valdadelt ja vedajatelt. Arutasime ettepanekud valdade ja vedajatega läbi ja viisime teostatavad ettepanekud ka graafikutesse sisse. 2012. aastal tegime 10 liinimuudatust.

Ühistranspordi kasutajate hulk on viimastel aastatel vähenenud samas tempos maakonna elanike arvu vähenemisega. Seega näeme, et need, kes ühistransporti kasutavad või on selle kasutamisest huvitatud, on üldjoontes rahul.

Ise eelistan tööl käimiseks ühistransporti. Iga päev bussiga tööl käies kulub mul 55 eurot piletitele, kuid autoga kuluks ainuüksi bensiinile 90 eurot kuus. Pealegi on meil kasutuses puhtad ja korras bussid, mis püsivad graafikus ja kus võib pärast tööpäeva lõppu kas või 10–15 minutiks silma kinni lasta. Miks siis teised tööl käivad inimesed seda ei tee?

Oleksin tänulik, kui saadaksite oma mured ja ettepanekud konkreetses vormis meilile taavi@saare.ee ja katsume oma võimaluste piires olukorda parandada.

Taavi Kurisoo
Saare maavalitsuse transpordinõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 772 korda, sh täna 1)