Saarlased pole rahul ühistranspordiga

Peale ühistranspordi olukorra parandamise vajavad Saare maakonna elanike hinnangul enam tähelepanu ka eriarstiabi kättesaadavuse hõlbustamine ning sõiduteede olukord.

Uuringufirma Saar Poll värske uuringu raames küsitletud inimestel oli võimalik etteantud nimekirja abil tuua välja kolm kõige kriitilisemat teenust või valdkonda, mille kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine on nende leibkonna jaoks kõige olulisem.

Üle-eestilises arvestuses vajab inimeste hinnangul enim parandamist sõidu-, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi olukord. Saare maakonnas on elanike arvates kõige kriitilisem just ühistranspordi – sellele keskendutakse uuringus ka kõige põhjalikumalt –, eriarstiabi ning sõiduteede hetkeolukord.

Sõiduplaanid ei vasta vajadusele

Praeguse ühistranspordiga on täiesti rahul vaid 8 protsenti saarlastest, 21 protsenti vastanuist on sellega mingil määral rahul, 27 protsenti ei näe pigem põhjust rahuloluks, 18 protsenti leiab, et Saare maakonna ühistranspordiga ei saa üleüldse rahul olla ning 27 protsenti küsitlusele vastanuist ei oska ühistranspordi kohta midagi arvata.

Üheks vastamata jätnute suhteliselt kõrge osakaalu põhjuseks on uuringu koostajate andmeil asjaolu, et kõik elanikud lihtsalt ei kasuta ühistransporti ja seetõttu ei oska ka selle olusid hinnata.

Teravamalt eristuvad teistest maakondadest Saare ja Hiiu maakond, kus rahulolu ühistranspordiga ongi maakondade lõikes kõige madalam: Saaremaal on sellega rahul kokku 29% ja Hiiumaal ainult 27% küsitletud leibkondadest.

Rahulolematus ühistranspordiga on uuringu tulemuste kohaselt tingitud ennekõike sellest, et sõiduplaanid ei vasta inimeste vajadustele – 80% rahulolematutest nimetab seda ühe põhjusena, öeldes, et sõidugraafik on liiga harv või sõidukid käivad valedel aegadel.

Kolmandikul juhtudest on rahulolematuse põhjusena mainitud, et ühistransport ei sõida vajalikku kohta või sellega liiklemine võtab liiga palju aega. Rahul ei olda ka seetõttu, et bussipeatus asub kodust kaugel ja bussiga liiklemist peetakse suhteliselt kulukaks.

Viimase viie aasta jooksul on saarlaste hinnangul kõige enam halvenenud juba mainitud ühistranspordi, aga ka eriarstiabi ning perearstiabi kättesaadavus. Selleski arvestuses ilmneb, et saarte elanikud ei näe ühistranspordiga rahul olemiseks põhjust: 54 protsenti Saare ja 47 protsenti Hiiu maakonna elanikest, keda uuringu raames küsitleti, leiab, et olukord on viimase viie aasta jooksul halvemaks muutunud.

Kergliiklusteedega saab rahul olla

Samal perioodil on Saare maakonna elanike arvates kõige enam paranenud kergliiklusteede, interneti leviku ja kohati siiski ka sõiduteede olukord. Kergliiklusteede olukorra paranemisega viimastel aastatel on rahul ühtekokku 43 protsenti vastanuist.

Uuring toimus läinud aastal ajavahemikul 8. augustist kuni 6. septembrini. Suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti ühtekokku 1508 Eesti elanikku. Uuringus kasutati juhuvalimit, mis koostati leibkonnapõhiselt, see korraldati Eesti regionaalministri tellimusel ja seda kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

Poole tunniga tööle

Tööhõivet käsitlevas uuringu peatükis uuriti küsitletutelt muuhulgas, kas tööl käiakse oma kodumaakonnas ning kaua tööle jõudmiseks aega kulub.

Saarlastest töötab 81 protsenti küsitlusele vastanutest oma kodumaakonnas, napp kuus protsenti töötab küll Eestis, kuid mujal kui Saare maakonnas ning 13 protsendil vastanuist on töökohaks välismaa.

Maakonniti analüüsides on kuni poole tunni jooksul tööle jõudvaid inimesi kõige enam Saaremaal. Tervelt 82 protsenti vastanutest jõuab tööle kuni poole tunniga, seejuures 44 protsenti neist kuni 15 minutiga. 13 protsendil kulub töölejõudmiseks kuni tund või rohkem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 601 korda, sh täna 1)