Saaremaa ilmateate mure saab leevendust (6)

Saaremaa ilmateate mure saab leevendust

TERMOMEETER ABIKS: Mälestusväärne hetk, kui turismiettevõtja
Margus Mölder turismiinfole termomeetri kingib. Kui tõsiselt ei saa, siis saab naljaga. Foto: arhiiv

Üsna pea avatavas EMHI uues veebilahenduses näidatakse Saaremaa kohal rohkem ilmaandmeid kui seni. Sellega peaks leevenema probleem, et avalikkus käsitleb kogu Saaremaa ilmana Roomassaares mõõdetud andmeid, mis alatihti on mujal saarel ilmnevaist üpris erinevad.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) arendusosakonna klimatoloog Ain Kallis tõdeb, et tõepoolest murekohti ilmaandmetega on. Seda eriti Saaremaal, kus tema sõnul on vahed ranniku- ja sisemaa temperatuuride osas vahetevahel üsna rabavad. Nii näiteks on olnud juhtum, kus Roomassaares oli viis külmakraadi, kilomeetri kaugusel Kuressaare lennujaamas aga pea 16 kraadi külma.

“Vajadus nii Saare- kui ka Hiiumaa keskosas paiknevate meteojaamade järele püsib,” nendib Kallis. Tema sõnul on uute vaatlusjaamade püstitamisest saarte sisemaale juttu olnud ka kohalike omavalitsustega, kuid kõrgest hinnas kuuldes ei nõustu viimased “kosilaseks” olema. Jutt käib summadest, mis ulatuvad mitmekümne tuhande euroni.

Keskkonnaministeeriumist, mille haldusalasse EMHI kuulub, ütleb pressiesindaja Pavel Ivanov, et tõepoolest on viimastel aastatel uusi jaamu juurde rajatud vähe. Jaamade tihedus on Ivanovi sõnul praegu üsna hea ning selle tõstmine pole majanduslikult otstarbekas. Saaremaal on sisemaal olemas näiteks Uue-Lõve jaam, kuid ka see on rannikust vaid 5 km kaugusel ja seega päris vaba merelistest mõjutustest ei ole.

Siiski hakkab EMHI tulevikus prognooside kajastamisel Saaremaa kohta kajastama sisealade õhutemperatuure. “Uue veebilehe töösserakendumisel paigutame Eesti kaardil Saaremaa ja Hiiumaa kohale 2 õhutemperatuuri numbrit. EMHI on teadlik saarte õhutemperatuuri spetsiifikast, kuid praegusel veebilehel pole nende väljatoomine võimalik,” nentis Ivanov.
Pea kolm aastat tagasi kinkis turismiettevõtja Margus Mölder Kuressaare raekoja turismiinfopunktile suure termomeetri, viidates sellega, et siis saavad infojagajad turistidele öelda päris ilma, mitte seda numbrit, mis arvutist vastu vaatab.

“Eks see tookord probleemi üle nalja heitmine oli,” ütleb Margus Mölder uudise peale, et EMHI kavatseb lähema kuu aja jooksul avatavasse veebilahendusse nähtavale kohale panna ka näiteks Uue-Lõve automaatjaama teated. Kuigi EMHI praeguse kodulehe sügavustest saab ka praegu tolle numbri kätte, edastatakse avalikus meedias ikkagi peamiselt Roomassaares mõõdetavad numbrid. “Info ilma kohta mõjutab turisti käitumist väga suurel määral,” räägib Mölder ja selgitab pikalt, kuidas Roomassaares on merest tingituna udu või hoopis teised temperatuurid kui näiteks kuskil sisemaal või isegi Kuressaares.

Kuressaare turismiinfopunkti juht Karmen Paju tervitas samuti EMHI uuendust ning tõdes, et nihkes info mõjutab paraku siseturisti reisiotsust. “Kohati erinevad rannikuala mõõtmistemperatuurid kesklinnaga võrreldes lausa 8–9 kraadi võrra. Seega jääb ilmateate kuulajale või vaatajale tegelikust ilmast petlik üldmulje,” tõdes Paju.

Tema sõnul on EMHI turismiinfokeskusel seni soovitanud kasutada maanteeameti teeilmajaama Valjalas, mis on keset Saaremaad. See on avalikult välja pandud aadressil www.balticroads.net ja sealt on näha pea kõik ilmaandmed, mis üht inimest võiksid huvitada. “Paraku näitab elu, et enamasti hangitakse ilmainfo siiski meediakanalite vahendusel.

Puhkemajanduse seisukohast oleks parim lahendus, kui temperatuuri mõõtmine teostataks Kuressaare keskuses,” arvas Paju.

 

Miks on ilmajaamad mere ääres?

XIX sajandi keskel lubati rajada eeskätt rannikujaamasid meresõidu ohutuse eesmärgil. Sellest ajast pärinevadki pika vaatlusreaga Vilsandi, Sõrve, Kõpu ja Pakri (Paldiski) jaam. Sisemaale püstitati vaatlusjaamasid tunduvalt harvem. Nõukogude ajal saadi mõningast infot saarte majandite agronoomide hooldamisel olnud väikestelt mõõtepunktidelt. Sõjaväel olid jällegi omad ilmajaamad.

Ain Kallis

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 951 korda, sh täna 1)