Jahiseltsid pole huvitatud turismiga tegelemisest

Jahiseltsid pole huvitatud turismiga tegelemisest

KÜSITLES KOHALIKKE JAHIMEHI: Rain Rohumägi puutub jahitarvete poes töötades kohalike jahimeeste ja nende muredega kokku pea iga päev. Pildile jäi ka Väino Tamme, kes käis Lahesõja-aegsele vintpüssile laskemoona otsimas, kuid kahjuks seda ei leidnud. Foto: Peeter Kukk

Värske uurimustöö jahiturismist Saare maakonnas annab tunnistust sellest, et jahituristidega tegelemiseks on eeldused paljudel seltsidel. Heal tasemel jahiturismiteenust pakuvad praegu aga vähesed.

Põhjaliku töö jahiturismi olukorrast ning tulevikust Saare maakonnas tegi ära tänavu Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lõpetanud Rain Rohumägi, kes igapäevaselt töötab jahitarvete kaupluses ning on ka ise seitsmendat aastat jahimees.

Uuringu tulemusena selgus, et jahiturismiga tegelevad Saare maakonnas vähemal või rohkemal määral pea kõik jahiseltsid. Siiski ei tunne kohalikud jahimehed turismiga tegelemiseks eriti suurt huvi ning põhjuseid on selleks mitmeid.

“Suuremal või vähemal määral tegelevad nad sellega seetõttu, et erinevad maksud on tõusnud. Otsitakse võimalusi, et ulukihoolet ja muid tasusid maksta, sest jahimees ei ole nii rikas, et kõik need oma taskust maksta,” tõdes ise Laimjala jahiseltsi kuuluv Rain Rohumägi. Ta tunnistas, et kõige aktiivsemad küsitluslehe täitjad olid Mõntu ja Laugi jahiseltsi jahimehed. Neile järgnesid Salme, Laimjala ja Kärla jahiseltsi liikmed.

Kaasnenud on arusaamatusi

Küsitletud jahimeestest ja jahiseltside esimeestest 57% leidis, et jahiturismiteenuse pakkumisega ei ole mõtet ise tegelema hakata. Üks peamisi põhjuseid, mis välja toodi, on uus jahiseaduse eelnõu.

“Praegu on seis selline, et tuleb ära oodata uus jahiseadus,” tähendas Rohumägi, lisades, et seejärel selgub, kas jahindus võib täielikult massiturismiks kujuneda. “Kindlasti jahiturismiga tegeletakse ka edaspidi, aga ära tuleb oodata, mis uudised riigikogust tulevad,” nentis ta. Rohumägi ise uut jahiseaduse eelnõu ei poolda, kuna jahimeeste arvamustega selle juures tema hinnangul praktiliselt arvestatud ei ole.

39% küsitletutud jahimeestest ja jahiseltsidest vastas, et on mõelnud jahiturismiteenuse pakkumise peale, kuid edasisi plaane tehtud ei ole. Jahituristidega on siiamaani sageli kaasnenud erinevaid arusaamatusi. Probleeme on olnud nt vale uluki küttimisega, kuna turistidele ei suudeta arusaadavaks teha, millist looma tohib küttida ja millist mitte.
Jahituristidel on olnud probleeme ka alkoholi tarvitamisega jahilolemise ajal, arvete tasumata jätmisega, külalisjahimehed ei tunne kohalikke jahikombeid, turistid on lohakad ja tujukad. Samas leidus siiski ka neid jahimehi, kes tõdesid, et turistidega pole probleeme esinenud.

Veidi enam kui pool vastanutest arvas, et nende seltsi liikmed ei ole huvitatud jahiturismi osakaalu suurendamisest, kuna kardetakse küttimisvõimaluste vähenemist kohalikel jahimeestel. Arvatakse, et jahiturismi osakaalu suurendamine lisab pingeid jahimeeste omavahelisele läbisaamisele, kuna ei ole üheselt selge, kui palju keegi turistiga tegelemisest teenib.

Osakaalu võiks veidi suurendada

23% vastanutest arvas, et jahiturismi osakaalu võiks suurendada 10–15% ulatuses, peamiselt peeti silmas nii linnujahi kui ka suurulukijahi osakaalu suurendamist. 9% kõigist vastanutest leidis, et jahiturismi osakaalu tuleks suurendada 15–30%, kuna iga-aastane maksukoormus järjest suureneb ja jahiseltsidel tuleb järjest rohkem hakata tegelema jahiulukite turustamisega.

Jahiturismiga tegelemist takistavad jahimeeste hinnangul näiteks vähene teadlikkus ning oskamatus turistidega tegeleda. Segav on seegi, et kohalikud jahimehed ja jäägrid oskavad vähe võõrkeeli. Takistavaks peeti ka kõrgeid küttimishindasid.
Peamiselt harrastavad jahiturismi Saare maakonnas Eesti põhjanaabrid. “Soomlased on ikka põhilised, kes tulevad nt metsseajahile, aga ka linnujahile hästi palju,” sõnas Rohumägi. Skandinaaviast tullakse siia peamiselt hirvejahile ja sakslased tulevad üldjuhul põdrajahile.

Jahituristide arvu osas tõdes Rohumägi, et aastad on erinevad. Oma töös on ta välja toonud need jahituristid, kes on Saare maakonnas käinud Saarte jahimeeste seltsi kaudu. Paljud käivat siin aga ka tutvuse kaudu mõne jahimehega.

 

Jahiturism Saare maakonnas

Laimjala jahiseltsi kuuluva Rain Rohumägi andmeil sai jahiturism Saare maakonnas suurema hoo sisse 1989. aastal, kui teenuse pakkumisega alustas Kuressaare riiklik jahimajand. Kuni välispiiride avanemiseni olid peamisteks jahituristideks jahimehed mandrilt. Hiljem hakkas turismifirma Mardi vastu võtma ka jahiseltskondi Lääne-Euroopast.

Organiseerijate eeltöö oli väga põhjalik, sest lisaks reisipiletitele tuli hankida piiritsooniluba ja jahirelvade sissetoomisload. Esimeste gruppidena tuli neli jahituristi Šveitsist. Turistide peamiseks majutusasutuseks oli Repo hotell.

Alates 1990. aastast hakkasid Saaremaale tulema jahimehed põhiliselt Soomest ja Saksamaalt. Turiste on käinud ka Jaapanist ja Argentiinast. Aastatega on lisandunud palju turiste Lätist, Itaaliast, Norrast, Taanist. Aastal 2010 külastas Saaremaad ka üks Türgist pärit jahimees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 035 korda, sh täna 1)