Olemasolevat väärtustades luua uusi võimalusi

Eristumine, paindlikkus ja üheskoos kokkulepitud tegevuste elluviimine on märksõnad järgmiseks seitsmeks aastaks turismis. Seda nii uues riiklikus turismiarengukavas 2014–2020 kui maakondlikes turismi arenguid puudutavates aruteludes.

Viimasel kümnendil on turismi areng Eestis olnud tsükliline ja suuresti sõltuvuses transpordiühenduste arengust, hinnatasemest ning välismeedias suuremat kõlapinda saavutada aitavatest sündmustest (ELiga liitumine 2004, Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011). Iseloomustav märksõna on ka sihtturgude mitmekesistumine.

Kui 2004. aastal moodustasid Soome turistide ööbimised Eestis 61% välisturistide ööbimistest, siis aastal 2011 vähenes nende osatähtsus 45%. Kehtiva riikliku turismiarengukava eesmärk oli vähendada Tallinna-kesksust, kuid karm reaalsus näitab muud: Tallinna osatähtsus välisturistide ööbimiste seas on viimastel aastatel kasvanud: 56% 2004. aastal, 67% 2011. aastal, seda suuresti Soome ja Rootsi turistide huvi kahanemise tõttu ravipuhkuse osas Lääne-Eesti sanatooriumides ja spaahotellides. Valdav osa reisidest on olnud lühiajalised reisid lähiriikidest (keskmiselt 2 ööpäeva).

UNWTO prognoosi järgi kasvab perioodil 2010–2020 reiside arv Euroopa riikidesse kokku keskmiselt 2,7% aastas, jõudes 2020. aastaks 620 miljoni mitmepäevase reisini. Reisid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kokku kasvavad veidi kiiremini, 3,7% aastas. Samu numbrilisi eesmärke on EAS turismiarenduskeskus üle kandmas ka Eesti riiklikku turismiarengukavasse 2014–2020 ning need mõjutavad ka Lääne-Eesti regiooni ja Saare maakonna turismi arendus- ja turundusplaane.

Nii riikliku kui ka maakondliku arengukava väljatöötamise eelduseks on turismiettevõtete valmisolek diferentseerida oma tooteid-teenuseid, arvestades senisest palju enam erinevate külastajarühmade ootuste ja vajadustega, sh hea hinna-kvaliteedi suhte ja külalislahkusega.

EAS turismiarenduskeskus on koos erinevate turismisektori partneritega koostamas sihtturgudele sihtturupõhiseid strateegiaid, milles fikseeritakse osalevad rakendajad, planeeritavad ühistegevused ja eelarve 2+2 aastaks. Sihtturu strateegia koostamisel lähtutakse sihtturu-, teema- ja segmendipõhistest nõudluse ja tootepakkumise ning Eesti kui reisisihtkoha maineuuringutest.

Uuel perioodil keskendub riik juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkuse tagamisele, sh jätkatakse piiratud mahus ka nende turismiatraktsioonide toetamist, mis aitavad kaasa arengukava eesmärkide saavutamisele. Atraktsioon on turistidele atraktiivne ja aastaringselt avatud koht, kus on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ning kus korraldatakse temaatilisi üritusi. Toetamise eelduseks on tingimus, et atraktsiooni käigushoidmine ei suurenda avaliku sektori püsikulusid. Toetatakse ka turismiobjektide ja -atraktsioonide tervikliku turismitaristu väljaarendamist.

Pereturismi sihtrühma kasvatamiseks nähakse vajadust atraktiivsete aastaringselt avatud teemaparkide või veekeskuste lisandumiseks. Prioriteediks on võetud ka väikesadamate võrgustiku arendamine ja meretemaatikaga seonduva toetamine.

Kaira Kivi
Saarte Turismiarenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)