Kiirabist ja selle reformimisest (2)

Reformimine on käinud juba aastaid ja seda igal elualal. Kas see kõik alati nii läheb ja tööle hakkab nagu tahetakse, on muidugi iseasi.

Olen kiirabis töötanud 33 aastat, näinud nii head kui ka halba. Kindlasti ei ole mu arvamus emotsioonidest vaba, kuid ütlen selle välja, sest on teisigi nii meil kui mandril, kes leiavad, et väikeste kiirabide suurtele allutamisel peaks võtma arvesse igaühe eripära ja suutlikkust ajale vastu panna.

Hästi töötav struktuur

Meie väike, ühe õebrigaadiga Orissaare Kiirabi Sihtasutus on ükskord juba seisnud muutuste tuules. See oli aegade alguses, kui alustasime uues, oma riigis. Olime enne töötanud, brigaadis velsker ja autojuht, kuid seoses Orissaare jaoskonnahaigla likvideerimisega jäi meil tööta neli hea väljaõppega aastaid töötanud õde. Kõik nad olid noored inimesed, kuid pered soetatud ja elamine siin. Õnneks olid samas olukorras veel mandrilgi väikesed likvideeritud maahaiglad, kusjuures kiirabi, ja nii tekkiski võimalus teha kiirabibrigaad suuremaks.

Elu oli ammugi näidanud, et üks inimene ei suuda puhtfüüsiliselt anda abi korraga mitmele kannatanule, kuid õnnetuste korral oli seda sageli vaja, autojuhil on ju oma töö. Algul leidis mõte, et tekib üks väike ühe õebrigaadiga (ilma arstita) kiirabi, Kiirabi liidu juhtide poolt suurt vastuseisu ja väljanaermist, kuid tänu meie tollase juhataja dr Lopato visadusele ja võitlusvaimule tekkis Orissaare Kiirabi SA.

Oli raskeid aegu, mis salata, kuid praegu võime öelda, et meil on kaks täielikult aparatuuri ja muu vajaliku inventariga komplekteeritud kiirabiautot, töötab 14 hea ettevalmistuse ja iga-aastase nõutud 60tunnise täiendusega töötajat. Pidev koostöö käib valla ja kiirabi nõukoguga. Tänu meie praeguse juhi Elo Lemberi oskuslikule juhtimisele on meil miinimumist kõrgem palk, töötajatel korralik nõutav elukindlustus, puhkus lubatud päevade piires.

Kunagi pole olnud arusaamatusi ega keelde, kui keegi tahab minna end täiendama. Osa töötajaid käib koolis, osa töötab ka Kuressaares. Ainult omavaheline hea läbisaamine ning töökorraldus teeb selle võimalikuks.

Meil on valdavas enamuses pikka aega töötanud inimesed, kes tunnevad oma piirkonda ja haigeid ning keda teavad patsiendid. Teinekord ütleb dispetšer haige aadressiks sellise küla või tänava, mida pole olemaski, kuid teades ja tundes olusid, õnnestub “asi ruttu paika ajada”.

Praegu elab meie töötajaist Orissaares vaid kaks, ülejäänud sõidavad tööle 7–25 kilomeetri kauguselt.

Kui kaoks Orissaare Kiirabi SA ja jääks vaid Kuressaare haigla kiirabi Orissaare filiaal, läheks “ühte katlasse” kõik alates autodest ja lõpetades rahaga.

Mis on lõhkumise mõte?

Olen piisavalt vana ja näinud mandril selliseid ümberkorraldusi, kus alguses lubatakse kõik jätta vanaviisi, kuid varsti korraldab uus juhtkond asja oma äranägemise ja tahtmise järgi.

Pole saladus, et näiteks Tartu kiirabi, mis on neelanud paljud ümbruskonna kiirabid, on ka töö ümber korraldanud nii, et osa valveid valvatakse linnas ja ainult osa oma endises töökohas. Meie jaoks tähendaks taoline töökorraldus seda, et meie töötajad peaksid osaks valveteks sõitma Kuressaarde ning praeguse 25 km asemel tuleks inimesel hommikul pimedas, libedaga või lahti ajamata teega sõita 75 km.

Enamuses on nii meie kui ka Paide, Jõgeva, Tõrva ja mitmete teiste piirkondade kiirabitöötajate mure põhjused sarnased.

Kõigile meile on mõistetamatu põhjus, miks lõhutakse laiali hästi töötav struktuur. Oleme kõik nii vanad, et mäletada suuri kolhoose ja sovhoose ja teada, mis neist nüüdseks järele jäänud on: sissevarisenud katuste ja seintega endised suurfarmid ja muud hooned.

Tegelikult on ju praegune kiirabide seis sama. Suured ja mõjuvõimsad Tallinn ja Tartu haaravad kõik endale. Praegu on kiirabi aga väga vajalik ja sageli ainus võimalik abiandja inimesele, sest perearste napib.

Korraldatakse mõistlikult ümber need süsteemid, mis enam ei tööta nõuete kohaselt või on end ammendanud. Meil Orissaares aga toimub igal aastal Tartu kiirabi koolitus ning pole iial olnud mingit pretensiooni, et me ei saaks hakkama või oleksime teistest viletsamad. Siiani on pidevalt toonitatud just meie paremust nii töötajate teadmiste kui ka autode varustuse osas.

Reformimise ainsa põhjusena nimetatakse selle vajalikkust ja rahalist kokkuhoidu. Nii on asi juba kõrgemalt poolt ära otsustatud, aga mis selles kõiges meie jaoks head leidub, on madala mätta otsast raske märgata.

Ingrid Holm
Orissaare kiirabitöötaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 557 korda, sh täna 1)