Eesti-Vene lepingu alusel saab pensioni 25 saarlast (27)

Eesti-Vene lepingu alusel saab pensioni 25 saarlast

SÕJAVÄEPENSIONÄR: Sulev Truuväärti sõnul on Venemaa makstavad pensionisummad viimastel aastatel tunduvalt tõusnud, sest need on seotud Vene ohvitseride palkadega. Foto: arhiiv

Saare maakonnas on praeguseks aasta jagu kehtinud Eesti-Vene lepingu alusel pensionisaajaid 25, kellele makstakse pensioni kogusummas 4916 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts tõdes Saarte Häälega kõneledes, et need 25 saarlast on isikud, kellel tekkis õigus Eesti vabariigilt saada pensioni uue Eesti-Vene lepingu alusel.

“Kas ja kellele Vene riik otse arvele pensioni maksab, neid andmeid sotsiaalkindlustusametil ei ole,” nentis Tonts.

Praeguseks juba umbes aasta kehtiva Eesti-Vene pensionilepingu järgi võib Elve Tontsi kinnitusel pensioni saada mõlemast riigist ja kumbki pool maksab inimesele oma riigis töötatud aja eest. Erinevalt uuest pensionilepingust maksis vana lepingu kohaselt pensioni vaid see lepingupool, kelle territooriumil isik elas.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Eve Libliku andmeil kirjutati kõnealune uus pensionileping alla juba 2011. aasta juulis, kuid lepingu allakirjutamine ei tähendanud selle kohest jõustumist.

Jõustus see alles sama aasta lõpupoole. Nn uus leping puudutab muuhulgas otseselt Eestis elavaid Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre, kes saavad Venemaalt vastavat eripensioni.

Tulenevalt 1994. aasta riikidevahelisest kokkuleppest relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes puudus sotsiaalkindlustusameti andmeil kuni 2011. aasta oktoobri keskpaigani sõjaväepensionäridel õigus saada korraga kahe riigi pensioni. Uue lepinguga tühistati muuhulgas vastav piirang.

Kuressaares elav erumajor Sulev Truuväärt kinnitas, et Eestis töötatud aastate eest hakkas ta pensioni saama eelmisel aastal. Seni sai ta pensioni vaid Venemaalt, nõukogude armees teenitud aja eest.

Truuväärti sõnul on Venemaa makstavad pensionisummad viimastel aastatel tunduvalt tõusnud, sest need on seotud Vene ohvitseride palkadega. Eesti riigi pensioni üle on tal aga hea meel, sest lisaks õpetajaameti pidamisele aitas ta 1990ndail üles ehitada loodavat Eesti kaitseväge.

Lätis ja Leedus tema sõnul sellist vahetegemist kui Eestis ei olnud. Väljateenitud pensioni maksid välja mõlemad riigid.

Ühest või teisest riigist pensioni taotlemisel tuleb sotsiaalkindlustusameti andmeil silmas pidada, et iga riik arvestab pensioni oma siseriiklike õigusaktide alusel ja seal sätestatud tingimustel.

Seega tekkis lepingu jõustumisel näiteks Eestis elaval 55aastasel naisel (pensioniiga Vene sisseriikliku õiguse alusel) õigus taotleda pensionit Venemaalt. Seda muidugi juhul, kui tal on Venemaal omandatud pensionistaaži.

Venemaal elav meespensionär, kellel on kogutud pensionistaaži Eestis, aga saab pensioni määramist Eesti riigilt taotleda alles 63aastaseks saamisel.

Praegu kehtivas Eesti-Vene lepingus leiavad kajastamist mitmed seni Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse skeemide koordineerimisreeglitest tuntud põhimõtted. Üks neist on summeerimise põhimõtte rakendamine pensioniõiguste tekkimise kindlaksmääramisel.

Nagu juba märgitud, arvestab iga riik pensioni oma siseriiklike seaduste alusel. Juhul kui pensionitaotlejal on vanusenõue täidetud, kuid puudub vajalik siseriiklikus õiguses sätestatud pensionistaaž (Eestis 15 aastat), võetakse pensioniõiguse tekkimiseks arvesse mõlema lepingupoole territooriumil täitunud pensionistaažid.

 

Ise saab valida pensioniarvestuse

Sotsiaalkindlustusameti andmeil on pärast uue lepingu jõustumist isikul pensioniõiguse tekkimisel õigus valida, kas taotleda pensioni siseriikliku pensioniseaduse või uue lepingu alusel.

Samuti on juba pensioni saavatel isikutel õigus lasta oma pension Eesti-Vene lepingu alusel ümber arvestada. Kui arvestuse tulemusena selgub, et lepingujärgne pension osutub suuremaks, võib inimene esitada taotluse pensioni määramiseks või varemmääratud pensioni ümberarvutamiseks uue lepingu alusel.

Seejuures tuleb silmas pidada, et juhul kui on valitud pensioni määramine uue lepingu alusel, puudub võimalus edaspidi pensioni määramiseks siseriikliku seaduse alusel.

Kertu Kalmus, Tõnu Veldre

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 064 korda, sh täna 1)