Kärsitud noormehed ja tõrkuvad vanamehed (15)

Ei ole viimastel aastatel kuulnud Saaremaa omavalitsusjuhtide suust mitte ühtegi ärksamat ideed. Seepärast tekkis möödunud sügisel väike lootuskiir – ehk nüüd ometigi! –, kui Ida-Saaremaa vallad koos Muhuga jõudsid ühise laua taha, et koostööplaane arutada.

Ent, oh häda, sellelegi lootusele tõmbas kriipsu peale regionaalminister Siim Kiisler, kes tuli oma kuue omavalitsusmudeliga välja täiesti valel ajal. Kui ilma selle Kiisleri uue omavalitsuskorralduse plaanita oleks idavaldade koostööst ehk asjagi saanud, siis igasugunegi viide valdade ühinemisele näikse mõjuvat meie omavalitsustele justkui punane rätik härjale.

Aega atra seada pole

Pöide volikogu esimees Koit Kelder püüdis küll jämeda otsa oma kätte haarata ja teha naabritele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste algatamiseks, kuid teised Pöide volinikud surusid selle mõtteidu juba eos maha.

Sel esmaspäeval Pöide uueks volikogu esimeheks valitud Vilmar Laak nimetas Keldri plaani noormehe kärsituseks, avaldades arvamust, et viisakam oleks, kui sellise ettepaneku teeks ikka suurem vald. Selleks ajaks oli see “viisakas” ettepanek Orissaare vallalt küll saabunud, ent naabrite volikogudes pole seda isegi mitte arutamisväärseks peetud.
Tõsi, ennast vabandatakse sellega, et aega ju on, vastuse võib anda ka asja järgmises volikogus vaagides. Ilmselge on aga see, et Ida-Saaremaa ühendvallast keskusega Orissaares asja ei saa.

Laimjala volikogu esimees Aarne Lember tunnistas siinkirjutajale juba Saare maakonna arengukonverentsil, et Orissaarega ei ühenda Laimjalat miski, Laimjala jaoks on tõmbekeskus ikkagi Kuressaare.

Hiljutisel tublimate linnakodanike tunnustamisüritusel käis ka Kuressaare linnapea Mati Mäetalu välja mõtte ühinemisläbirääkimiste vajadusest. Kõige reaalsemaks pidas ta sellekohaste aruteludega alustamist siiski Kaarma vallaga, kuid vabad kohad laua taga olevat ka teistele valdadele.

Ent linnapea pidas vajalikuks rõhutada – tema sõnul valearusaamade vältimiseks –, et tegemist on ainult tema isikliku nägemusega. Ei Kaarma ega ühegi teise vallaga pole võimalikku liitumist arutatud.

Mingitki positiivset vastukaja linnapea mõttele on siiani avaldanud peale Kaarma vallavanema vaid Kärla vallavanem Villi Pihl, kuid jällegi rõhutades oma isiklikku arvamust.

Teised omavalitsusjuhid on eelistanud passida – otsest, s.t riigipoolset sundi ühinemiseks ju pole! Ehk on ikka veel aega atra seada! Aga kas ikka on enam?

Kui nüüd idavaldade juurde tagasi tulla, siis nende mullusügisese läbikukkunud koostöökatse ja detsembri lõpus Orissaare volikogu ilmselt sama läbikukkunud ühinemisläbirääkimiste ettepaneku vahele on jäänud kainestavad rahvaloenduse tulemused. Meie väikestes vallakestes elab veel vähem inimesi, kui me arvasime end seda uskuvat.

On kummastav, et rahva kadumist justkui kõrvalt jälgides pareerivad vallavolinikud igasugustki katset midagi ette võtta küsimusega: aga mis muutub meie kodukülas elava Maali jaoks paremaks, kui vallad kokku lähevad?

Tõsi, pensionär Maali jaoks ei muutu tõenäoliselt midagi, sest sotsiaaltöötaja käib tema juures edasi samamoodi kui praegu. Aga äkki saaks mitme valla peale tegusama ja pädevama ametkonna, kes muu hulgas vähemasti püüaks midagi ette võtta noorte ja täiselujõuliste elanike massilise äravoolu vastu?

1990ndatel aastatel, majandite lagunedes, äratas suurt tähelepanu Hiiumaa Emmaste vald, kes müüs tühjaks jäänud majandihooneid ühe krooniga, meelitades sedasi oma valda tublisid ettevõtjaid. Ikka selleks, et anda oma inimestele tööd ja võimaldada neil kodukandis elada. Kuuldavasti on need toona ühe krooniga ostetud hoonetesse ettevõtted rajanud firmad veel praegugi Emmastes alles ja arenevad edasi.

Meil ei ole Emmastet

Ka Hiiumaal on aastate vältel mitut puhku räägitud ühinemisest ja kõige kangemalt on sellele vastu seisnud just Emmaste. Kuid Emmaste puhul on see olnud mõistetav. Mida on aga teinud oma valdades elu edendamiseks Saaremaa väikevallad?

Nii et – kas passime edasi, kuidas meie “kärsitud noored mehed” ja võibolla veel kärsitumadki naised kodusaare tolmu jalgelt pühivad ning memmed-taadid, kes veel koduvalda alles jäänud, kalmukünka alla poevad?

Ehk oleks tõesti lõpuks aeg anda ohjad üle neile “kärsituile noormeestele”? Enne kui nemadki käega löövad ja oma plaane mujale ellu viima lähevad.

P. S. Põhja-Läänemaal on liitunud ühinemislainega juba kaheksa valda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 861 korda, sh täna 1)