Saaremaa Valdade Spordiliidust ja muustki (49)

Et jõuda valdade spordiliiduni, pean alustama kaugemalt.

Kui 2010. aastal valiti spordihoone uueks juhiks siitsamast pärit Kaire Nurja ( Paat), käib Orissaares  pidev vägikaikavedu vana- ja uuemeelsete vahel.

Kaire jahmatas kohalikke võimega suurelt mõelda ja suurelt tegutseda, nii et hakati lausa tema motiivides kahtlema. Kitsarinnaliselt ( eks ikka oma rikutuse tasemel) mõeldi, et ta tahab vaid iseendale tähelepanu ja võib-olla hüvesidki. Olles kõrvalt Kairet need kolm aastat tegutsemas näinud, võin kinnitada, et teist nii ausat, altruistlikku ja tööle pühendunut leiab harva. Tartu Ülikooli haridusega, õppejõu ja spordijuhi kogemuse toel on ta meie spordielu niimoodi kihama pannud, et Orissaare on „ pildil“ mitte ainult Saaremaa, vaid kogu Eesti mastaapides. Selle lühikese ajaga on ta Orissaare jaoks enneolematuid üritusi korraldanud: saarte aeroobikamissi valimine, Eesti esimesed karikavõistlused athletic fitnessis, jalgrattaspordi Eesti meistrivõistluste eraldistardi etapp ( kohal Rein Taaramäe ja Grete Treier), X-Dreami ööetapp ( 750 osalejat!), Janika Möldri iluvõimlejate etendus laagri lõpetuseks, kulturistide laagrid Ott Kiivika eestvedamisel, Schenker-liiga mängud võrkpallis  (Orissaare spordihoone on kodusaaliks TTÜ meeskonnale), Eesti heitekoondise laager, mis 2012. aasta sügisel tipnes spordihoone kuulitõukeringi avamisvõistlusega  Gerd Kanteri ja Vesteinn Hafsteinssoni osavõtul. Ja see nimekiri pole kaugeltki täielik. Kaire korraldatud üritused on alati põhjalikult ette valmistatud ja perfektselt läbi viidud. Lisaks kohalik tasand: liikumis-ja spordiõppe eriala sisseviimine gümnaasiumis( võimalus saada treenerikutse), spordi- ja tervisealased koolitused Tartu Ülikooli õppejõudude kaasamisega, laste treeninggrupid ja võistlused, andekate koolinoorte viimine rahvusvahelistele võistlustele (kergejõustik, korvpall), meie teiste viimine 2011. aastal vaimustavatele Eestimaa suvemängudele, mis on nelja aasta tagant toimuvad maarahva olümpiamängud, lisaks eelmise aasta valdade suvemängud jne. jne. Kusjuures Kaire on nii tagasihoidlik, et tõstab esile alati teisi. Kõige selle kõrvalt suudab ta iseend niivõrd heas sportlikus vormis hoida, et püstitas eelmisel aastal N35 ( 35-40-a.) Eesti rekordi kolmikhüppes tulemusega 11.89, olles sellega oma vanuseklassi 14. naine maailmas!

Ainult silmaklappidega või pahatahtlik ei näe, kui palju see sitke naine Orissaare heaks juba teinud on. Ja ometi neid pimedaid või pahatahtlikke siin jätkub. Paraku. Kaire on tunnistanud, et on väsinud tuuleveskitega võitlemisest. Asju nähakse kitsalt, et noh, see sport…Nagu väljendus üks lugupeetud volikogu liige: meil on liiga palju sporti ja  liiga vähe kultuuri. Uskumatu! Tuletan meelde, et sport on kultuuri lahutamatu osa. Kas me tõesti tahame, et meie lastest kasvaks invaliidide põlvkond: ülekaalulised, südame-ja suhkruhaiged? Seda seetõttu, et me pole neid liikuma harjutanud. Kuna ka maal on lastele füüsilist tööd üha vähem leida, on just sport see, mis annab tervise ja õpetab sihikindlust.

Mõtleme korra suurelt: ehk peitubki Orissaare tulevik sporditurismis, kuna meil on nii vaimustav eestvedaja? Sellega saab siduda kõik muu, mis Orissaares huvitavat on, kaasa arvatud kohalik kultuur. Seda on võõradki soovitanud, sest suurt tööstust siin ei ole ega tule ning tõenäoliselt taandub suurim tööandja – gümnaasium – tulevikus põhikooliks. Samas asume kuratlikult kaunis kohas mere ääres, mida võiks teistelegi demonstreerida. Ja selle pealt teenida.

Mis veel spordi ja kultuuri vastandamisse puutub, siis kui trennidele maksab meist igaüks peale, siis kultuuriüritusi rahastatakse valla eelarvest. Põhjendus: nii on alati olnud. Kas poleks aeg suhtumist muuta , et asi veidigi võrdsem oleks? Spordiürituste jaoks ei leidnud vald 2012.aastal sentigi! Nii maksime Paikusel valdade suvemängudel osalemise eest igaüks 15 eurot ( ainukesena osalejatest), tulles seejuures kergejõustikus alla 2000 elanikuga valdade seas viiendaks. Medaleid koguti 12 ning kui poiste teatejooksu poleks tühistatud, olnuksime võitjad. Sama eelmisel aastal Eestimaa suvemängudel Rakveres, kus tulime 53(!) valla seas kuue medaliga üheksandaks.  Tookord vaimustas võistluste suurepärane korraldus ning unustamatu emotsioon – ühtekuuluvustunne. Just seda ongi ühele väikesele vallale vaja.

Küsite, et kust siis võistlustele sõitmiseks raha üldse saadud on. Eks ikka projektide kirjutamisest ( jälle Kaire oskused mängus), sponsoritelt ning muidugi omaosalustasudest. Oleme juba harjunud tervisele peale maksma.

Oma suurimaks saavutuseks peab Kaire MTÜ Orissaare Sport loomist, mis algul kõva vastuseisu leidis. Valla osalus selles hääletatigi alles hiljem, sest volikogu opositsioon ei saanud aru, milleks seda vaja on. Aga just selleks, et vallal oleks MTÜ-lt õigus aru pärida ja et asjaajamine oleks läbipaistev. Muide, eelmise aasta novembris tuli uudis, et Kaarma vald kaalub Orissaare eeskujul samasuguse MTÜ loomist –  järelikult on see järgimist väärt. Nagu kirjutab Kaire poolt kolmandat aastat väljaantav ainulaadne Orissaare spordi aastaraamat: tänu ratsionaalsetele otsustele ja ressursside optimeerimisele nagu koolitusluba, käibemaksusoodustus ja stipendiumilepingud oleme saanud olemasolevaid vahendeid palju tulemuslikumalt rakendada. Ei ole lihtne saada ühele MTÜ- le tulumaksusoodustust või riikliku õppekavaga spordikooli loomise õigust, aga see saavutati! Selle taga on tohutu töö, mida paraku ei nähta. Tänaseks päevaks ühendab MTÜ Orissaare Sport üle 200 harrastaja ning spordihoone kipub kitsaks jääma. Kahjuks puudub võrdlusmoment eelmise spordijuhi  (Krista Riik) tööga, kuna seda kajastavad failid omal ajal lihtsalt kustutati. Kas see oli tõesti seaduslik tegevus?

Nüüd siis järjekordne tüliõun. Saaremaa Valdade Spordiliidust väljaastumine. Otsuse väljaastumise kohta tegi vallavalitsus MTÜ Orissaare Sport korduvate ettepanekute alusel möödunud aasta 21. novembril. Opositsioon viis küsimuse arutelu volikokku, kui oli välja ilmunud üheteistkümne harrastussportlase allkirjaga pöördumine, et nemad on selle vastu.  24.jaanuaril otsustas volikogu siiski valdade spordiliidust välja astuda. Kusjuures Saaremaa Valdade Liidu juhatusse kuuluv Krista Riik (volikogu aseesimees) pidanuks ennast hääletusest kui asjast huvitatud isik taandama, aga ei teinud seda mitte.

Olles end valdade spordiliidu teemaga enam-vähem kurssi viinud, püüan selgitada, miks väljaastumine vajalik oli. Saare maakond on ainuke maakond Eestis, kus sporditegevust koordineerivad kaks liitu. Neist MTÜ Saaremaa Valdade Spordiliit asutati 1994.aastal maaspordiühing „Jõud“ järglasena. MTÜ Saaremaa Spordiliit (esimees Kalev Kütt) on 1933.aastal loodud spordiliidu õigusjärglane, mis taasasutati 2002.aastal. Teistes maakondades jäidki alles vaid maakondade spordiliidud, aga Saaremaal jätkus dubleerimine. Eriti kummaline on see, et Saaremaa Valdade Spordiliit kuulub võrdselt koos 52 spordiklubiga ( k.a. MTÜ Orissaare Sport) Saaremaa Spordiliitu, makstes nagu kõik teised klubid 15 eurot aastas, aga ise kogub valdade käest (kordades suuremat) aastamaksu. 2012. aastal oli summa Orissaare valla jaoks 630 eurot, aga 2013. aastal tõusnuks see 790 euroni. Ühe elaniku pealt 13 senti koolispordile, 20,5 senti täiskasvanute spordile ja 6,5 senti Karujärve terviseradadele ( miks mitte näiteks hoopis Pöide terviseradadele?). Orissaare valla jaoks on see 790 eurot suur raha, arvestades, et valla enda spordiürituste eelarvereal ilutses ju null. Oleks õiglane, kui nüüd allesjääv summa mitte valla ühispatta ei rändaks, vaid ikkagi sporti ehk tervisesse  investeeritaks, nagu ka valla spordi-ja kultuurikomisjon soovitas. Seega on peamiseks väljaastumise põhjuseks soov spordiraha valda jätta, et me ise saaks kohapeal otsustada, millistel võistlustel osaleda. Aga mitte ainult. Häiris asjaajamise läbipaistmatus. Millele see raha kulus ning kust üldse saada ülevaadet Saaremaa Valdade Spordiliidu tegevuse kohta? Kodulehekülg on neil paarirealine, samas kui Saaremaa Spordiliidul on see ammendavalt inforikas. Ka on Saaremaa Spordiliidul olemas palgaline töötaja, mis näitab süsteemsust. Vabalt võiks nad oma tiiva alla võtta( nagu see on  kõigis teistes maakondades) kõige olulisema osa –  koolispordi, mis siiani valdade spordiliidule on kuulunud. Kolmanda väljaastumise  põhjusena võib tuua võistluste korralduse, mis on selgelt ajale jalgu jäänud. Kas on ikka vaja valdadest „kokku aetud“ (treenimata) inimeste kergejõustikuvõistlusi, mis võivad lõppeda tõsiste vigastustega? Ka peab noorte kaasamiseks võistlused ja liikumisüritused palju atraktiivsemaks muutma, nagu seda on suutnud suvine Muhu jooks. Kuna rahvast jääb maakohtades üha vähemaks, tuleb võistlusi ühitada. Heaks näiteks on Kaire algatatud esimesed Eesti saarte mängud eelmisel aastal Kärdlas, mille raames selgusid ka Saare-ja Hiiumaa kergejõustikumeistrid.  „ Omal tasandil“ saab aga mõõtu võtta  juba kolhoosiajast pärit piirkondlikel spordimängudel ( Väikese väina jm. mängud).

Meie ettepanek on: liita Saaremaa Valdade Spordiliit ja Saaremaa Spordiliit nii, et alles jääks vaid Saaremaa Spordiliit.

Ja veel on mul üks soovitus kõigile valdadele: hoidke oma väärtuslikke inimesi!

Elo Lember
seltsing „Terve Orissaare“ esindaja, harrastussportlane, perearst.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 587 korda, sh täna 1)