Ajakaja: Eesti keel ja eesti meel

Eelmisel nädalal esitleti uut sõnaraamatut, kus meie sõnavara perekondadesse paigutatud. Suur ja huvitav töö tehtud ja vaev nähtud ning õnn, et see vaev rahastajate abil ka kaante vahele saanud.

Uudistes mainis uue sõnaraamatu autor, et ta poleks seda tööd saanud teha, kui teda poleks eelmisest töökohast koondatud. Just sellised inimesed, kes vaatamata probleemidele suudavad säilitada sisulise professionaalsuse ning vaatamata bürokraatlikele või muudele takistustele suudavad ikkagi mõelda ja tegutseda sisuliselt, on minu arvates meie au ja uhkus. Meie eesti meelsuse kandjad ja meie identiteedi alustalad. Ning selles pole vahet, mis valdkonnas nad tegutsevad. Keeleraamatu tegemine on siin puhas juhus. See tõeline eesti meel ja mõte võib läbi inimese, kes alla ei anna ja usub meie olemisse, avalduda erinevatel erialadel. Tuleb osata vaid ära tunda.

Teine eesti keele ja meelega seotud uudis eelmisel nädalal oli poliitik Jana Toomi väide eesti keele ja rahva väljasuremisest. Kuigi nüüd tagantjärele on igasugu seletusi teemal, mida ikka tegelikult öeldi ja mõeldi ning kas keegi pani kellelegi sõnu suhu või oli see vastupidi. Midagi pole parata, džinn on sellegipoolest pudelist välja lastud ja ma ei tea, kas see jutt nüüd suurendab inimeste toetust poliitik Toomi parteile või mitte, igatahes sisuliselt tuli avalikuks see, mida võibolla on paljud tajunud või mõelnud, et kodakondsus ja eesti keele oskus ei tee inimesest veel ustavat ja lojaalset kodanikku. Ja see, mis inimese meelel on, see on seal, jõuga seda ei muuda. Kui ikka hing ja meel ei ole Eestimaaga, siis ei saa seda ka ju vägisi tahta.

Jah, keeleõpe on oluline, kuid meelsuse äratamine on veelgi tähtsam, sest keel ilma meeleta on kasutu, samal ajal kui meelsus ilma keeleta võib olla vägagi olemas. Tean üsna mitut soome või inglise keelt kõnelevat eestimaalast, kel keelega suured raskused, kuid meelsus on nii eesti oma, et vaat et teeb eestlastelegi silmad ette.

Sellepärast ma eriti tõsiselt ei muretsegi sellepärast, et mõned võõrkeeled on meie armast emakeelt muutmas, keelgi on ju arenev ning igal ajastul on omad trendid. Lihtsalt, kui meelsusega on kõik hästi, siis keelsus on selle asja taga vaid tehniline võimalus. Muidugi, korrektsus ja korrektne keelekasutus on ka olulised, kuid see on lõppkokkuvõttes ainult kasvatuse küsimus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)