Kõrtsid ei ole pühad lehmad! (27)

Endise politseinikuna loen eriti suure huviga, kuidas üritatakse lahendada kolmnurgas kõrtsipidajad–linnavalitsus–politsei tekkinud probleemi. Mis seal pattu salata, loen ka sellelaadseid kommentaare, kuigi kommentaare ma tavaliselt ei loe. Väga murettekitav on tendents, et avalik arvamus hakkab kalduma kõrtsipidajate poole: neilt nõutakse liialt ja neile tehakse liiga. Justkui oleks kaaskodanike täisjootmine Kuressaare linnale eluliselt vajalik tegevus.

Ajakirjanduses kajastatu põhjal on kõikidel aruteludel juhtpositsiooni võtnud kõrtsipidajad. Meie joodame linna- ja maaelanikke igal õhtul täis ja kes teie kaks ametkonda olete, et tulete meile meie nii vajalikus tegevuses ettekirjutusi tegema. Mis veel kõige hullem, me peaksime inimeste täisjootmise enne hommikut lõpetama. Kuulge, seltsimehed, see on ju ennekuulmatu! Aga meie tulu?

Kõrtsiomanikud kainerit koristama

Praegu ajakirjanduses avaldatust jääb mulje, et Kuressaare kesklinnas asuvad kõrtsid on nagu India tänavatel jalutavad pühad lehmad. Mitte midagi ei tohi öelda, kohe on hala lahti, et meid kiusatakse.

Austatud kõrtsipidajad, te ei ole arstipunktid ega kiirabiteenust osutavad ametkonnad. Teie asutuste olemasolu kesklinnas on aktsepteeritav, aga uskuge mind, mitte eluliselt vajalik. Kui üks firmaomanik ei suuda majandada nii, et tema põhisissetulek ei tule kaaskodanike varaste hommikutundideni täisjootmisest, siis mitte keegi ei ole ju teda sundinud seda ametit pidama. Otsigu mõni teine amet, hakaku parem näiteks konkurendi ukse ees sealt asutusest lahkunud klientide kehast väljunud aineid koristama.

Praegu tundub nii, et kõrtsipidajatel on ainult nõudmised. Linnavalitsus ärgu nõudku neilt lahtioleku ja klientide täisjootmise aja lühendamist, politsei koristagu nende poolt pildituks joodetud kliendid tänavalt ära. Aga vastutus enda tegevuse eest?

Mul on tulnud selline ketserlik mõte. Kui politsei koristab kõrtsides umbjoobesse viidud kliendid ilusasti uude euronõuetele vastavasse kainerisse, tulgu hommikul kõrtsipidajad, ämber ja hari käes, politseimajja ja koristagu ära kambrid, millesse nende poolt täisjoodetud kliendid on pissinud ja kakanud. Kõik on rahul – kõrtsitoas suured kasumid, politseimajas puhtad kambrid.

Kuidagi eriti halenaljakalt kõlab 30. jaanuari Saarte Hääles kellegi Andres Altrofi mõttelend: “See mõjutaks meie sissetulekut väga rängalt, kui kell 4–5 peaksime uksed kinni panema. See oleks absurd.”

Ma ei tea, kas noormees teab sõna “absurd” tähendust, kuid selle mõttelennu kohta ei oska muud öelda, kui et sa kas oled lihtsalt rumal inimene või sa mängid rumalat. Kui ühe asutuse eeskõneleja mõttemaailm selline on, siis ei saa temalt ka nõuda, et ta aduks oma tegevuse tagajärgi ja seda kahju, mida ta inimestele põhjustab.

Kuressaare linn teeb kõik selleks, et Kuressaare oleks terviselinn, aga mis terviselinnast saab juttu olla, kui väikeses linna keskosas on inimesi varahommikuni täisjootvaid asutusi rohkem kui mõnes Soome suurlinnas. Väike soovitus ka linnavalitsusele – võiks huvi pärast järele uurida, kui palju on teistes Eesti väikelinnades hommikul kella 6.30ni lahti olevaid ja alkoholiga kauplevaid kõrtse.

Kui neid on meie linna omast rohkem, siis tuleb leppida, et see ongi meie riigi trend – joota inimesi silmini täis ja siis imestada, kuidas meie tööviljakus vilets on, miks juhtub tööõnnetusi. Kas keegi kujutab ette mingi mehhanismi operaatorit, kes umbjoobes lahkub hommikul kell 6 kõrtsitoast, et kell 9 asuda tööle mehhanismi juhina?

Arvud kõnelevad enda eest

2012. aastal Kuressaare kohtumajas arutusel olnud kriminaalasjadest olid 55% mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised. Liidame sinna juurde samalaadsed väärtegude eest määratud karistused. Politseiametnikel on kindlasti olemas statistika, kui paljud neist on hommikused pohmellis sõidukijuhid ja kust nad tulevad. Need arvud on kõnekad ja kui arvestada seda, et maakonnas on ainult 2–3 politseipatrulli ja mitte kogu patrulliaeg ei kontrollita ainult sõidukijuhtide kainust, siis kui palju joobes juhte tegelikult meie teedel ringi sõidab? Kuidagi kõhe tunne tekib. Kui palju potentsiaalseid inimesetapjaid ja vigastajaid.

Ja jõuame ringiga tagasi rumalalt liberaalse alkoholipoliitika juurde linnas. Kuressaare linnavalitsusel on aeg selg sirgeks lüüa ja mitte enam istuda ja arutada kõrtsipidajatega. Aeg on viia sisse muudatus eeskirja ja öelda – nii on. Näiteks pärast kella 02.00 üheski Kuressaare linna joomakohas alkoholi ei müüda, uksed pannakse kinni kell 03.00 ja politseipatrull saabub selleks ajaks kesklinna.

Linnavalitsusel ei ole mõtet pead liiva alla peita. Kui tulu linnakassasse nendest kõrtsidest on suur ja linn ilma selleta ei saa eksisteerida, siis tuleks seda ka linnakodanikele öelda – vabandage, head linnakodanikud, me saame sealt niipalju tulu ja sellest maksame lastele ja lasteaedadele nii palju, siis saaksid kõik aru ning seda kemplemist ei oleks.

Muidu on nii nagu poiste kakluses – kaks kaklevad ja kolmas läheb lahutama. Mis juhtub – kaks kaklejat ühinevad ja tümitavad kolmanda läbi. Praegu on selleks kolmandaks politsei. Teavad ja teevad kõrtsid ja linnavalitsus mida iganes, aga siis panevad seljad kokku ja teevad politseile ära: te ei suuda korda tagada, teie ametnikud on saamatud jne. See pole seltsimehelik, härrased!

Kes joomakohtade omanikest ei suuda end majandada kaaskodanikke umbjoobesse viimata, võib ju sokke-kampsuneid kuduma hakata. Meil on turumajandus – mitte keegi ei käsi sul tegeleda äriga, mille majandamisega sa hakkama ei saa ja mis sulle kasumit ei tooda. Kaaskodanikele õnnetust toota ei ole aga minu kui elupõlise võmmi arvates kõige õigem tegu.

Helmut Sääsk
linnakodanik, ekspolitseinik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 128 korda, sh täna 1)