Uuring: elanikud tajuvad linna omana (3)

Kersten JõgiLäinud nädalal ärijuhtimise erialal magistritööd kaitsnud Kersten Jõgi (fotol) uuris korporatiivse identiteedi juhtimist imago kujundamisel Kuressaare linna näitel ning leidis, et kõige enam meeldib linlastele siinne turvalisus ning rahulik elutempo.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna magistriõppes tudeerinud Kersten Jõgi on Kuressaarest pärit, ehkki viimased 15 aastat elanud mandril. Kõik kodulinnaga seonduv on talle aga väga südamelähedane ning sellest ka magistritöö teema valik.

“Linnade kontekstis rääkides on korporatiivseks identiteediks linnale omased unikaalsed jooned, mis eristavad ühte linna teistest ning mida kasutatakse linna imago kujundamisel,” selgitas Jõgi.

Imago kujundamiseks soovitud suunas tuleb linna erisusi selgitada nii linnaelanikele kui ka linna külastajatele, investoritele ja võimalikele uutele linnakodanikele. Linna eduka toimimise aluseks ongi Kersten Jõgi sõnul linlaste arusaama vastavus korporatiivsele identiteedile.

Kaks uuringut tõid võrdluse

“Selleks, et linna kommunikatsioonisõnumid ei läheks üksteisega vastuollu, on oluline korporatiivse identiteedi teadlik määratletus,” tõdes Jõgi, kelle sõnul identiteedi ja imago seoseid kohalike omavalitsuste tasandil Eestis varem uuritud pole.

Sarnaselt äriettevõtetele on konkurents samas aina tihedam ka linnade vahel – seda nii linnaelanike kui külastajate pärast –, mistap tuleb magistritöö autori kinnitusel teha jõupingutusi elanike hoidmiseks ning linna atraktiivsuse tagamiseks.

Magistritöö jaoks tegi Kersten Jõgi kaks uuringut: korporatiivset identiteeti ja selle juhtimist käsitleva uuringu Eesti linnade seas ning linnaelanike nägemust kodulinnast avava uuringu Kuressaare linnaelanike seas. Seejärel võrdles ta uuringute tulemusi ning tegi ettepanekuid linna korporatiivse identiteedi juhtimiseks.

Väga positiivseks tulemuseks võib töö autori sõnul pidada seda, et Kuressaare elanike arusaam kodulinnast vastab linna korporatiivsele identiteedile ning linna tajutakse väga “lähedase ja omana”. “Seega võib eeldada, et Kuressaare linnavalitsus on linna senises juhtimises lähtunud elanike heaolust ning nende soovidega ka arvestanud,” nentis Jõgi.

Kuna Kuressaare plaanib uues arengukavas minna Saaremaa majanduskeskkonna arendamise teed, uuris Jõgi lisaks Saaremaa korporatiivset identiteeti, selle tajumist linnaelanike seas ning võrdles saadud tulemusi Kuressaarega.

“Uuringutes saab kinnitust, et Kuressaare ja Saaremaa korporatiivne identiteet ning tajumine on teineteisega kooskõlas,” kinnitas Jõgi, kelle sõnul on sellega loodud eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

Tugevaim konkurent on Haapsalu

Kuressaare kõige tugevama konkurendina tajuvad kuressaarlased Haapsalut, kuna tegemist on omanäoliste väikelinnadega, mis pakuvad häid puhkamisvõimalusi ning turismiatraktsioone.

“Parem kohvikukultuur läbi omanäoliste teenusepakkujate ja teeninduskultuuri üldiselt on tegurid, mida kuressaarlased tajuvad Haapsalu eelistena Kuressaare ees,” toonitas Jõgi.

Eesti linnade seas läbi viidud uuringust selgus, et Kuressaares on linna erisusi küll teadvustatud ning nendest lähtutud linna arendustegevuses, kuid eristuvaid jooni teadlikult siiski määratletud ei ole.

Enamusele Eesti väikelinnadele sarnaselt jääb Kuressaare korporatiivne identiteet pigem linnale omaste, kuid mitte linna eripära esile toovate joonte tasandile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 767 korda, sh täna 1)