Vastukaja: “Kuidas peatada väljarännet?” (4)

SH 29.01

Linnapea Mati Mäetalu toob artiklis kõrvuti välja elanikeregistri ja rahvaloenduse andmeil end tegelikult Kuressaares elavatena kirja pannud inimeste arvud. Arve kõrvutades selgub, et linna elanike registris olevatest elab ja töötab enam kui 1200 inimest mujal, kuid oma elukohana on nad registreerinud Kuressaare. Nii laekub siia ka osa nende üksikisiku tulumaksust. Seega pole mure, et inimesed töötavad Kuressaares, aga nende elukoht on eluaseme järgi Kaarma vald, päris põhjendatud. Tasakaalustav osa Tallinnas ja mujal mandril töötavatest, kuid endiselt end kuressaarlastena määratlevatest inimestest on täiesti olemas.

Ega oleks vist mõistlik ka see, kui Kuressaare elanikele hakataks linnas võrreldes Saaremaa teiste kohalike omavalitsuste elanikega mingeid eeliseid andma. Saare maakonna kõikidest valdadest on inimesi viimase paarikümne aastaga lahkunud samamoodi nagu linnastki.

Põhjused, miks inimesed lahkuvad, on ülesaaremaalised – pikk tee pealinna, mujal kergemini leitav erialane töö või suurem töötasu või lastele parem kooliharidus või võimalus lihtsamalt oma äri korraldada kas siis paremate transpordiühenduste või suurema turu lähedaloleku tõttu. Paljud esmatarbekaubad on kogu maakonnas transpordi maksumuse tõttu kallimad kui mandril, turism mõjutab hindu kogu maakonnas ja ühendus mandriga on pikk kõigi maakonna elanike jaoks.

Seega on mõistlik elanike väljarännet mõjutavaid tegureid ja põhjusi vaadata koos kogu maakonna vaates. Võibolla aitaks saarlaste äramineku vastu kõige paremini see, kui maakonnast saaks üks, suhteliselt suur ja ühiselt tegutsev omavalitsus. Seni ei ole tehtud ühtegi analüüsi, mis võrdleks ühe suure omavalitsuse plusse ja miinuseid praeguse, 15 väikese omavalitsuse olemasoluga võrreldes.

Võimalikku kasu või kahju kõigi saarlaste vaates hinnates oleks nii mõnelgi omavalitsusel kergem ühinemise poolt või vastu otsustada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)