Ivar Kaasiku abstraktne silmapilk enne vaikust

Ivar Kaasiku abstraktne silmapilk enne vaikust

KUNSTNIK JA LOOMING: Ivar Kaasiku selja taha jääb üks abstraktsetest teostest, mis esmaspäeval Berliinis avatud näitusel vaatamiseks väljas. Foto: Arvo Wichmann

Saaremaalt võrsunud kunstnik Ivar Kaasik, kes juba aastaid tagasi on kanda kinnitanud Berliinis, jõudis neil päevil järjekorras 37. isikunäituse avamiseni.

Ivar Kaasiku näituse nimega “Before the Silence. Vor der Stille” ehk eesti keeli “Enne vaikust” avas sel esmaspäeval Berliinis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Saksamaa liitvabariigis doktor Kaja Tael. Piduliku avakõne pidas Eesti kultuuriatašee Harry Liivrand, kes oli ühes sakslase Thomas Tyllackiga ka näituse kuraatoriks.

1965. aastal toonases Kingissepas ilmavalgust näinud Kaasik kasvas üles Astes. Keskkooli lõpetamise järel asus ta õppima arhitektuuri ERKIsse. Hiljem vahetas ta eriala ja lõpetas kunstiakadeemia 1992. aastal metallikunstnikuna. Kohe pärast diplomi saamist kolis Ivar Kaasik Berliini, kus asus tööle kullassepana saksa juveeliäris Leicht. 1996. aastal pälvis ta noore mehena Pariisis DeBeersi ehte-auhinna, kuid pärast seda on ta tegutsenud peamiselt maalikunstnikuna.

Kaasik ise ütleb, et kuulub kindlalt nende eestlaste hulka, kes esimese lainena kohe pärast Eesti taasvabanemist läände õnne otsingutele suundusid.

Abstraktselt pisaratest ja valust

Aeg näitas, et kadunud poeg ei ole oma kodusaart unustanud: arvukad esinemised ja väljaastumised kultuurikeskuses ning linna galeriides on pannud aluse järjekindlale suhtele kodusaare rahvapärimuste ning suurlinna urbanistliku kunstimaailma sümbioosisega.

2011. aastal avaldas Kaasik mis-on-kunst-teesid oma raamatus “Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju”, kus ta andis hoobid tänapäeva kunsti dogmadele ja kriteeriumitele, jättis lahtiseks teeotsad, kuidas kunsti kaudu mitte vaid ennast leida ning tõi ära subtiilsed reeglid õnne- ja kuulsuse jahtijatele.

Kõige selle kõrvalt leiab Kaasik oma ateljees aega kullassepatööks Berliini ühes põnevaimas rajoonis Neuköllnis: kunstnikest ja muusikutest tulvil linnaosa keset rahvaste paabelit. Kaasik tõdes, et sotsiaalne vaba turumajandus ja sõjajärgne demokraatia on muutnud selle vana linnajao pagulastele koduselt südamelähedaseks. “Siinsetele eestlastele kui ühele väiksele killule selles mosaiigis on ainsaks ellujäämise võimaluseks kohaliku massiga assimileerumine ja integratsioon,” leidis ta. Ivar Kaasik tunnistas, et just kõigest sellest on aastakümnete jooksul sündinud ta abstraktsed tööd täis pisaraid, valu, vaeva ja meeleheidet. Ta tõdes, et kui varasematel näitustel on ta oma töödes kontsentreerunud enamasti hüperrealistlikule meetodile, kus uduseks nühitud figuurid ja asjad seovad meid ümbritseva maailmaga, siis seekord on kujund pildil taandunud valguseks ja varjuks. “Kujutatut võib veel vaid aimata,” märkis ta.

Retrospektiiv aastatest 1993–2013

Pildid näituselt “Enne vaikust” on Kaasiku kinnitusel vaoshoitud koloriidiga ning karge sümboolikaga saavutatud efektne tulemus, olles ühtlasi meisterliku käsitöö produkt lõuendil. Üht ilmekat näidet sellest võib näha originaalina Kuressaare kultuurikeskuse fuajees, kus ripub kunstniku kuldpruunides toonides õlimaal “Maa”. Selle maali kinkis Kaasik linnale 2002. aastal.

Varasemast loomeperioodist on Berliinis väljas minimalistlikud, lahustitega töödeldud mikrobioloogiat või naftareostust meenutavad teosed, viimastel maalidel käesolevast aastast on kontsentreeritud peamiselt 3D-tehnoloogiale ning plasmatelekate pildikeele naeruvääristamisele. Enam kui kolmekümnest suuremõõdulisest abstraktsest teosest koosnev retrospektiivne väljapanek aastatest 1993–2013 jääb avatuks märtsi lõpuni. Kui keegi peaks selle aja sees Berliini juhtuma, siis üles leiab näituse Alexanderplatsilt.

Juulis on oodata Juta Kivimäe kureeritud Ivar Kaasiku uut maalinäitust Tallinnas Vabaduse galeriis ning juba augustis on kunstnikul plaanis korraldada isiknäitus Kuressaares. Selleks talle jõudu ja edu. Kaasiku tegemistel saab silma peal hoida aadressil www.kaasik.eu.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 612 korda, sh täna 1)