Murdevõistlus akkab pihta

Neh, nüid ma siis õika teitele seda, mis viimsel aal juba mitmed-setmed korrad oo moo kääst uuritud – mis soab sellevoastasest Muhu murdevõistlusest.

Mineva voasta jähi sirgeste kaup, et neid muhulaste elulugusid ja elude-ma´ade lugusid ootaks Muhu Kess ikka iga voasta. Sest nee oo nii irmuskenad lugeda. Nõnna, et kelledel juba minevoastast pooleli oo või mõni kena mõte just nüid pähä karan, siis kukkuge aga kirjutama! Kõik oo teretuln ja vägagi!

Tüki aega sai sii mõteldud, et mis oleks siis üks nõuke uiem teema koa rahvale välja pakkuda. Aga lõpuks taa tulli. Katsuks äkist kirja panna LOOSIAEGSED LOOD JA LAULUD. Sellejäuks, et loosielust kirjuta, ep pia mitte olema endine kaloosnik. Igal-ühel, kis sotsialismiaegas elas, ollid omad kokkupuutumised loosieluga, sellest es soa üle ega ümber. Ja olli suri tulisema uhkeid ütlemisi, mis ollid teenekord natusse rumala mõlgigagid, aga änamaste ikka muhulaste sias omas murdes koa. Neh, aeg olli nõuke, et igast tohmdusest , mis kuskil välja mõteldi, es tohin ju otseti midagi santi arvata. Selle piale võidi Siberi ka soata. Nõnna olligid param omas kieles arvamust aavalda. Näituseks oo muhulastel ruutpesiti põlluarimise kohta hoopistükkis pitkem ja uhkem nimi olemas. Ja ühe uie loomakasvataja kohta kukkun kaks muhulast ühekorra vaidlema, et oo see nüid sootehnik või oopis mootehnik. Ja konturinaesed köisid põllal turnipsa korjamas. Ine kui targad, justkut oleks inglismannide kielt ossan.

Neh ja neid laulusid, mis oo eluilmal igatsorti asjakarpide kohta valmis tehtud, põle koa mitte vähä. (Siikohtas tuleb moole meele “Kaaka loosis vali kisa, Sildu Kaadi nende isa”. Aga niipaljukest ma seda laulu paljast tiagid.) Neh ja keskid ep keela ju koa nüid takkajärgi mõnda endisaegsed asjakarpi laulu sisse panna. Ja kus olli normatiivisid ja imelikke õppuseid loosiaegas! Ja igatsorti lollusi tehti ui-ui kui palju. Aga muidugist üle selle tehti tüöd koa ja irmsasti tehti. Soar olli rahvast täis ja seda irmu es ole mitte, et mõnele tüöd ep jägu. Või neh, kirjuta soab ju koa loosipidudest või veneaegsest kinust. Nüidse-aa lapsed panavad rillid ette ja vahtivad oma 3Dd. Nee ep oska arvatagid, mismoodi ennevanasti vilmivoatamine köis. Ja pidul aitas tansiaaks ühest pillimehest koa, kui rohkem võtta es ole. Ja pill olli akordioon. Nõuksi kitarretinistajaid sedaaegu es ole. Neh ja nee malevad ja sehviks köimised ja puhas… Ikka igalühel oo midagi loosiaegsest Muhu elust meeles. Oma sõna oo kindlaste ütelda koa kunagise Muhu Kaluri kaloosnikel.

Voata irm oo nahkas, et nee, kis oma pitka elu loosiaegas ää elasid, nee ep jäe koa ilmasambaks mitte ja nende tiadmised sest aast lähtvad ju nendega seltsis. Varsi oo see aeg puhtapuru meelest moas kõikidel. Nõnna et oo just paras aeg kõik loosiaegsed lood ja laulud papri piale panna.

Teite tüösid ootetse Jüripäävani, ikka jälle Liiva ja Hellamaa roamatukoguse. Ja nõnna kut igakordas pange ikka tüöle varjunimi piale, siis oo põnevam. Ja oma nimi ja aadress ja tellevonni nummer pange teese ümbrikuga seltsi. Ja muidugist võib ikka jälle soata meili piale koa liivark@muhu.ee.

Auindamise kohta niipalju, et katsuge aga easte palju kirjuta ja seda ep pia üht mõtlema, et ma ep oska nii kenaste. Iga tüö oo pisikest meelespidamist veart. Ja igakordas ju ep piagid voatama, et kisse esimese kohja soab. Lõpetamise pidu teeb äkist kuskil mai teises pooles. Juu näeb. Lisaks Muhu Kessile ja roamatukogudele oo seevoasta võtn korraldamise ja asja-aamise oma piale Muhu muuseum ja Hellamaa külakeskus.

Kenad nobed sulejoosu teitele ja olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)