Lihatööstus tõi müüki pakendatud värske hakkliha

Lihatööstus tõi müüki pakendatud värske hakkliha

LATTU KAUAKS SEISMA EI JÄÄ: SLT tapa- ja lihalõikuse osakonna juhataja Illimar Poopuu sõnul läheb väärt kraam uuest laost välja kaks korda päevas. Ühes teistega ka uued hakklihatooted. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa lihatööstus võttis hiljuti ette mitu suurt sammu – kolis oma tootelao Tallinnast Kuressaarde ning tõi turule pakendatud värske hakkliha. Esialgu kahte sorti: sea- ja kodune hakkliha.

Hakkliha esimene “proovipartii” on olnud veebruari algusest müügil Selveri poodides ja tarbijad on selle kenasti vastu võtnud. Seega jõuab uus toode kuu jooksul müüki ka teistesse hästi varustatud toidukauplustesse. Esimese hooga asuti tootma sea- ja kodust hakkliha ehk veise- ja seahakkliha segu. “Põhjus, miks otsustasime turule uue toote tuua, oli, et praegu on Eestis ainult kaks suurt jahutatud hakkliha tootjat Atria ja Rakvere, mis on soomlastele kuuluvad ettevõtted,” selgitas Saarte Häälele Saaremaa lihatööstuse (SLT) juhatuse esimees Kristjan Leedo. “Nüüd on tarbijal valida poeriiulilt ka kvaliteetseim tõeliselt kodumaine hakkliha.”

Müügitulemused – nii palju, kui neid on ajaliselt praeguseks olnud – on Leedo sõnul täitsa head. “Inimesed ostavad ja see teeb ainult rõõmu,” tõdes ta. SLT hakklihas on kasutatud 100 protsendi ulatuses kodumaist puhast sea- ja veiseliha.

Uus ladu töötab iga päev

“Päris sajaprotsendiliselt saaremaine see siiski ei ole, sest toome veiseid sisse ka Lääne- ja Hiiumaalt, sigu tarnime lisaks Saaremaale ka Viru lihaühistust. Kuid eestimaine on see hakkliha küll,” kinnitas Leedo.

Ehkki praegu on SLT-l vaid kaks hakklihatoodet, on tulevikuväljavaated avarad. Praegu on siiski eesmärk toodetava hakkliha müük korralikult käima saada ja siis juba edasi mõelda. “Eestlane sööb hästi palju hakkliha, meie plaan on müüa ligi 30–40 tonni hakkliha kuus,” märkis Leedo. Tema sõnul ei kavatse SLT kelleltki turuosa ära võtta, soov on pakkuda tarbijale paremat valikut. Praegu on hakklihapakendite kaal 350 grammi, kuid peagi on lisandumas ka muus kaalus tooteid. “Kindlasti on edaspidi oodata pakendiarendust,” kinnitas Leedo.

Nagu juba mainitud, oli suur samm ka lao pealinnast saarele kolimine ning ühtlasi värske liha osakonna juurdeehitise rajamine. Lao kolimine tõi SLT-le mõningase kulude kokkuhoiu, kuid Kristjan Leedo sõnul oli see kokkuhoid suhteliselt marginaalne. “Põhiline on see, et toode jõuab nüüd kiiremini tarbijani,” märkis ta, lisades, et nüüd töötatakse praktiliselt 7 päeva nädalas, sest ladu on avatud iga päev. “Meil käib nüüd argipäeviti hommikuti rekka ja ka õhtuti rekka kaupa vedamas, et toodang jõuaks võimalikult värskelt kaupluste keskladudesse ning sealt edasi üle Eesti poodidesse laiali,” selgitas Leedo.

Töötajad tulid Tallinnast kaasa

Omamoodi tore on Leedo sõnul seegi, et praegu, mil rahvas paraku enamasti Saare maakonnast välja voolab, tõi lao kolimine maakonda kolm inimest juurde. Nimelt kolis kolm pealinna laos töötanud inimest pikemalt mõtlemata ühes oma töökohaga just nimelt Kuressaarde.

Kui rääkida värske liha osakonna juurdeehitisest, siis see võeti Kristjan Leedo sõnul ette seepärast, et värske liha müügi osakaal on SLT-l Eesti turul tõusnud. “Peaksime pärast Rakveret teisel kohal olema. Seega ei pääsenud me ka lihalõikuse osakonna suurendamisest.”

Tööstuses ette võetud suured sammud nõudsid korralikku investeeringut. Juurdeehitised, ladu ja hakklihaliin läksid ühtekokku maksma poole miljoni euro kanti ning ühestki toetusprogrammist selleks raha ei saadud. “Programmid lihatööstusi eriti ei toeta, toetusi on saanud vaid mõned üksikud. Meie tegime asja oma ja Swedbanki abiga ära,” tõdes Leedo.

 

Talvetoodete müük

Talvepraade müüs Saaremaa lihatööstus 2012. aastal 32% rohkem kui 2011. aastal. Veretooteid müüdi 8% rohkem.
Kokku müüdi nn jõulutooteid 175 tonni ehk pea 9 rekkatäit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 914 korda, sh täna 1)