2012. aasta tõi muuseumile rohkem rõõmu kui muret (2)

2012 aasta tõi muuseumile rohkem rõõmu kui muret2012. aasta tõi Saaremaa muuseumile nii rõõmu kui muret – nagu ikka. Vahest kõige rõõmustavam oli see, et said teoks kaks ammu igatsetud ja kavandatud ettevõtmist – linnuse “oma” teatrietendus ja jõuluürituste sari. Seni hea näitleja ja tubli teatrijuhina tuntud Piret Rauga julgustükk dramaturgiks hakata kandis suurepärast vilja: lossilegendidest ajendatud näidendi “Mündi lõhn” üheksa etendust tõid kohale ligi 700 tänulikku vaatajat. Lavastaja Aar-ne Mägi “paneb karudki tantsima”-tüüpi võimekust tõestab ka see, et tal õnnestus paar muuseumitöötajatki näitelavale meelitada…

Ka osalusteatri elementidega kogupereürituste sari “Jõulud lossis” tõi kohale üle poole tuhande huvilise nii Saare- kui suurelt maalt. Seegi sai teoks tänu suurepärasele koostööle, sedapuhku SAga Saaremaa Turism, Kuressaare ametikooli ja linnavalitsusega. Kogenud ja andeka lavastaja Frantšeska Vakkumi juhtimisel elustati nauditavalt jõulukombestiku vanemaid kihistusi, saades hakkama ilma jõulupuu ja -vanata.

Äratundmisrõõmu pakkuv raamat

Väga hästi õnnestus uut laadi ühiskontsert “Vaba rahva laul” (algataja ja peakorraldaja Ülo Kannisto), mis tõi kohale umbes 2500 osavõtjat. Loodame, et kõik need kolm uut ettevõtmist on kestlikud ning saavad järje sel ja tulevasilgi aastail.

Täiesti uudseks sündmuseks võib pidada ka ühe provintsimuuseumi teadusväljaande ilmumist suurriigis nimega USA. See au sai tänu entusiastlikule kirjastajale Peep Aarne Vesilinnule osaks Endel Püüa 2006. aastal esmailmunud uurimusele kommunistlikust terrorist Saaremaal, tõlkepealkirjaks “Red Terror on Saaremaa 1941”. Väljaandja lisas raamatule ka Eesti ja Saaremaa ajaloolist tausta selgitava asjaliku eessõna.

Muuseumil õnnestus jätkata 20 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni avaldada igal aastal vähemalt üks kopsakam ajalooraamat. Toimetiste sarja 7. väljaandena ilmus noore ajaloolase (nüüd ühtlasi ka muuseumi peavarahoidja) Priit Kivi põhjalikul arhiivitööl põhinev “Kuressaare linnavõim ja selle kandjad 1918–1940”. Muuhulgas võib lugeja sellest leida äratundmisrõõmu (“ei midagi uut siin päikese all”), tänased linnavalitsejad aga õpetlikkugi.

Täiesti uue näo sai Saaremaa muuseumi Ilmavõrgu koduleht, mis on nüüd peale eesti ja inglise keele kasutatav ka soome ja vene keeles.

Suurim mure oli kindluse restaureerimis- ja konserveerimisprojekti katkestus seoses peaettevõtja pankrotistumisega. Küll aga jätkati ja viidi arheoloog Garel Püüa juhtimisel lõpule selle üks allprojekt: kindluse territooriumi arheoloogiline uurimine. Kindluse senituntud ehituslugu sai üsna pea peale pööratud; muuhulgas tõestas Kaitsetorni loodeküljele tehtud suur kaevand, et tõenäoliselt kavandati see torn algselt kastell-linnuse nurgatornina ning konvendihoone ehitus tõusis päevakorda hiljem. Hilisem 1. ringmüür ehitati koos konvendihoonega alles pärast Jüriöö ülestõusu.

Veel üks ammune kava sai teoks linnuse peakorrusel: kabelis leidis väärika koha keskaegse Kaarma altari põhiosa koos ennistuskojas Kanut restaureeritud algsete maalingute ja 12 sümpaatse apostlikujuga, mis pikki aastaid muuseumihoidlais varjul olid. Kuna algselt altari osaks olnud reljeef “Maarja kroonimine” on eksponeeritud kapiitlisaalis, täieneb altarikapp peagi Andreas S. Schielderupi õlimaaliga “Kolgata” (1791), mis ehtis seda ka altari Kaarma kirikus paiknedes.

Väga tulemuslik oli muuseumi mullune näitusetegevus. Suurnäitus “Made in Saaremaa. Vol. 2” tutvustas linnuse viies saalis ja sisehoovis maakonna 67 ettevõtet ja nende toodangut. (Siinkohal veel kord suur tänu kõigile ettevõtjaile, kes meie mõttega kaasa tulid!) Arvuka ja tänuliku publiku pälvisid automudelite näitus “Suurte meeste väiksed autod”, valik Reigo Kuivjõgi ja Andres Eilarti erakunstikogudest – “Tagasi kodus”, kuulsa käsitöömeistri Selma Pahapilli väga mitmekesine looming, Saarte jahimeeste seltsi vaimukalt kujundatud rikkalik jahitrofeede näitus jmt.

Mullu muuseumil 40 näitust

Turismi madalseisu tõttu kahanema kippunud külastajate arvu aitasid tõsta esimest täishooaega avatud olnud punast terrorit käsitlev püsinäitus Püssirohukeldris ning taasavatud põhjabastioni Suurtükikeldri väljapanekud. Angla pärandkultuurikeskuse tellimusel eksponeerisime seal seni suurimat püsinäitust väljaspool oma ruume, mis tutvustab Karja kihelkonna aja- ja kultuurilugu. Kokku korraldati mullu 40 näitust, neist 21 oma ruumides.

Traditsiooniliselt palju rahvast tõid linnusesse Muuseumiöö ja Lossi päeva programmid. Eesti filmi aastaga kaasnes kohalikku kinoajalukku süvenemine, väljunditeks sisukas näitus, vastava materjali kogumisvõistlus ja linnuses toimunud mitmekesised vastdigiteeritud dokumentalistika esitlusprogrammid.

Viljakat koostööd tegime Saare Vene seltsiga kunstiklassik Otto von Moelleri 200. sünniaastapäeva tähistamisel, mis tipnes rahvusvahelise teaduskonverentsiga. Väga südamlikult kulgesid suvine ja sügisene Aavikute majamuuseumi 20. aastapäeva tähistamine. Elavamaks ja mitmekesisemaks muutusid meie haridusprogrammid, populaarsemaks stiliseeritud piiskopi pidusöögid.

Muuseumi kogud kasvasid aastaga 2039 museaali võrra, millest 72% on jõutud sisestada digitaalsesse infosüsteemi MuIS.

Mõnes osas muuseumi tegevus laienes, mõnes osas tõmbuti koomale. Aasta tagasi loovutasime kaks oma filiaali: Ruhnu muuseumi ja ajaloolise Korsi talu Rannarootsi muuseumile, Eemu tuuliku Muhu muuseumile. Kahtlemata oli see õige nii kultuurikonteksti kui halduslogistika mõttes. Aasta suurimaks remonttööks kujunes põhjabastioni Suurtükitorni katuse avariiremont.

Linnuse ja kindluse külastajate arv kasvas tänu uute keldrinäituste avamisele 72 170ni (2011. a – 66 260 külastajat). Mihkli talumuuseumis korraldati mullu hulk huvitavaid hariduslikke jm üritusi, kuid külastatavus vähenes u kolmandiku võrra, 5015ni, seda ilmselt väheseks jäänud bussiekskursantide arvel.

Saaremaa muuseum tänab kõiki oma sõpru ja ootab ikka külla – nii mälu värskendama kui ka uut teada saama, mitmesugust kunsti nautima ning miks mitte ka pidu pidama.

Olavi Pesti
Saaremaa muuseumi teadusdirektor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 226 korda, sh täna 1)