Loodusfotograafid tahavad Saaremaale merikotkaste söödaplatsi (4)

OÜ Saaremaa Loodusretked taotleb veterinaariakeskuselt kooskõlastust merikotkaste söödaplatsi rajamiseks.

Loodusfotograafiaga tegeleva OÜ Saaremaa Loodusretked juht Ergo Oolup ütles, et söödapats on mõeldud merikotkaste pildistamiseks. “Üle maailma võetakse kõik loomapildid ja linnupildid põhiliselt üles söötmise abil. Nagu jahimeestele on vajalikud loomade söödaplatsid, nii ka fotograafid kasutavad söötmist loomade kaamera ette saamiseks,” rääkis Oolup, kelle sõnul söödetakse kotkaid vaid ulukilihaga.

Oolopi sõnul avaneb fotohuvilistel merikotkaste pildistamise võimalus pigem järgmisel aastal. “Kotkast pildistatakse novembrist veebruarini, sest juba veebruari lõpus hakkavad merikotkad pesitsema,” selgitas Oolup. Teadolevalt on fotograafidel Eestis kotkaste pildistamiseks vaid mõned söötmisplatsid.

Kotkaklubi liige Renno Nellis ütles, et kotkakaamera söödaplatsil pakutakse kotkastele põhjalikult kontrollitud ulukiliha . Kuna Eestis kasutatakse üsna palju kahjuliku pliisisaldusega laskemoona, siis kaasneb ulukijääkide söötmisega oht kotkaste tervisele. Organismi ladestunud plii nõrgestab kotkast ja mõne viirushaiguse või parasiidi koosmõjul võib lind seetõttu surra. Päris paljudel hukkunud merikotkastel on maost leitud haavleid või pliitükke, rääkis Renno Nellis.

Kallim ja parema kestaga laskemoon suur ohtu ei kujuta, kuid odavam kuul võib Nellise sõnul luud tabades puruneda kuni 300 osakeseks, mis jõuavad tabamusest kuni 45 cm kaugusele. Näiteks lasid kotkakaamera haldajad jahimeeste käest saadud hundi nende korjustes pliipuru tuvastamiseks röntgenis läbi vaadata ja hundikorjuse sees oli väga palju pliitükke.

Kütitud loomi ei tohiks kotkastele sööta eelneva kontrollita, välja arvatud juhul, kui loom on lastud nt vasesulamist kuuliga. Mitmed Euroopa riigid on pliijahimoona jahipidamisel ära keelanud ja pliihaavlite kasutamise keeld veelinnujahil hakkab uue jahiseadusega kehtima ka Eestis, rääkis Nellis, kelle sõnul satub enamus ulukilihas peituvast pliipurust jahimeeste endi söögilauale.

Renno Nellise sõnul tuleb ka jälgida, et kotkaste söödaplatse ei tekiks liiga palju, sest üleliigne söötmine inimese poolt võib muuta liigi käitumist. “Kindlasti me ei poolda, et söötmisplatse oleks Eestis mitukümmend, ” märkis Nellis.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 461 korda, sh täna 1)