Ametikooli õpilastest langeb välja ligi viiendik (2)

Ametikooli õpilastest langeb välja ligi viiendik

TÜHJAD READ: Suurem on ametikoolist väljalangevus just vanematel kursustel. Foto: arhiiv

Kuressaare ametikoolist langevad välja pigem vanemate kursuste õppurid ja täiskasvanud, kes on tulnud uut eriala omandama pere ja töö kõrvalt.

Õppedirektor Harald Tõru andmeil on ametikooli aastane väljalangevus kõigi kursuste peale kokku 17–18 protsenti. “See näitaja on viimaste aastate jooksul suhteliselt stabiilne olnud,” märkis Tõru.

Põhikoolijärgsetel erialadel on see veidi väiksem – 15% – ja keskkoolijärgsetel erialadel suurem – 20%.

Kuigi erilise tähelepanu all on esmakursuslased, on tugispetsialistide juurde oodatud kõik ametikooli õppurid, rõhutas Tõru.

Raskused juba eelmises koolis

“Esmakursuslastest väljalangejate arv on meil väga väike,” kinnitas Tõru, kelle andmeil sügisel õppima asunute seas “kadusid” praeguse seisuga peaaegu pole. “Seda kindlasti tänu meie tugisüsteemile,” arvas Tõru.

Suurem on väljalangevus just vanematel kursustel. “Kui tekivad võlgnevused, mida ei suudeta enam likvideerida, siis nii see paraku läheb,” tõdes Harald Tõru.

“Üks põhjus, miks tekivad õppevõlgnevused ja hilisem koolist väljalangemine, on see, et noortel on üldainetega raskusi juba põhikoolis ning nad tulevad meile sellise hoiakuga, et tegemist on raske ainega ja parem on sinna tundi mitte minna,” rääkis kooli psühholoog-nõustaja Eveli Kallas. Tema sõnul on säärast suhtumist raske muuta. “Kui see õnnestub, saavad nad oma üldainetega aga ilusasti hakkama,” lausus Kallas.

Harald Tõru sõnul ühtki sellist eriala, kus väljalangejaid teistega võrreldes tunduvalt rohkem oleks, nimetada ei saa. Pole ette tulnud ka massilist väljalangemist, et mõnel erialal tulnuks rühm sulgeda. “Küll on juhtunud, et mõnele erialale on vastu võetud kolme rühma jagu noori, aga lõpetanud kahe rühma jagu,” nentis Tõru.

“Statistiliselt on väljalangejate seas rohkem poisse, kuna neid õpib ametikoolis rohkem,” tõdes kutseõpetaja Karin Saare.

Sagedamini jäetakse õpingud pooleli keskkoolijärgsetel erialadel, sest töö kõrvalt päevases õppevormis õppida on küllaltki keeruline.

“Samas on sellised otsused päris rasked ja põhjalikult kaalutud,” kommenteeris Tõru.

Töö ja pere kõrvalt on keeruline õppida

“Leidub palju ka neid, kes käivad kooli kõrvalt tööl, neil on palju puudumisi, aga õppevõlgnevusi ega mahajäämust mitte,” tõdes Eveli Kallas. Keskkoolijärgsetel erialadel on just õppija soove ja vajadusi arvestades järjest enam üle mindud paindlikule õppevormile.

Hätta sattunuid aitab kooli tugisüsteem: sotsiaalpedagoogiline nõustamine, karjäärinõustamine, psühholoogiline nõustamine, loengud ja arenguvestlused. Kallase sõnul on tähtis kooli ja kodu koostöö ning kooli koostöö omavalitsuste sotsiaaltöötajatega.

“Noortel on suur valikuvõimalus – näiteks kui ei taheta minna rühmajuhataja juurde, minnakse koolipsühholoogi juurde,” lausus rühmajuhataja Bret Paas. “Tõrget õpilastel oma murest rääkimisel ei ole.”
“Tegelikult ei katke kannatus isegi veel siis, kui nominaalõppeaeg läbi saab,” kinnitas Harald Tõru. “Kõiki katkestajaid oodatakse alati kooli uuesti sisse astuma, kas samale või mõnele muule erialale, et nad saaksid oma õpingud lõpetada.”

Mida ikkagi teha, et koolist väljalangejate arv väiksemaks muutuks?

“Ega me peale rääkimise ja veenmise eriti midagi teha saa,” tõdes Tõru. “Oleme ju koolisiseselt välja töötanud igasugu suhtlemisformaate – individuaalsed vestlused, nõustamiskomisjon, ümarlauad koos erinevate osapooltega, koostöö maakonna üldhariduskoolidega, infotunnid, loengud –, et põhikoolijärgne õpilane ikka õpingute juures püsiks.”

“Käed raudus me kedagi ju kooli tuua ei saa,” arvas ka Bret Paas. “Päris palju loeb see, mis taustaga need õpilased on – kui probleemide puhul õpilase koju helistada, on üldjuhul vastus, et täpselt samamoodi oli ka eelmises koolis. Varasemaid harjumusi on ikka väga raske muuta.”

“Kui õpilane ise vähegi tahab, tullakse talle ametikoolis igati vastu,” kinnitas Karin Saare.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 841 korda, sh täna 1)