“Mine m****, m***!” (16)

See ja näiteks “Mis sa n*****?” olid mõned loosungitest, mida karjusid korravalvuritele noorukid eelmise nädala reede varahommikul kella kahe ja kolme vahel Kapteni kõrtsi juures. Mõned tunnid varem oli samas toimunud brutaalne peksmine.

Kirjutasime kolleeg Tõnu Veldrega teisipäevases Saarte Hääles sellest, kuidas Kapteni kõrtsi juures, täpsemalt Kuressaares Kauba tänaval toimus tõsine vastuhakk politseile. Oma allikaid uskudes väidan ka täna, et politsei oli tol ööl hädas.

Kui noorte lärmajate vaigistamiseks, kes politsei hinnangul ei riielnud, rüselenud ega kakelnud, on vaja kolme korravalvurite ekipaaži, siis mis juhtub, kui peaks toimuma tõeliselt suur korrarikkumine?

Noored ei austa politseid

Soomes oli kunagi juhtum, kus politsei väga lärmavate noorte sõnakuulmatust jõuliselt ja valusalt karistas. Meedia võttis toona teema üles ja uuris, kas politsei ületas võimupiire. Kohalik rahvas oli pigem võimuesindajate poolt – kui politseil tuli selline otsus vastu võtta, siis järelikult oli selleks tõsine põhjus.

Seda meenutades on kurb tõdeda, kui madal on politsei autoriteet Kuressaare noorte hulgas. Sest kas ei peaks lärmavaid noori vaigistama juba politseipatrulli ilmumine? Ei, sinine munder mõjus hoopis kui punane rätik härjale!

Kindlasti ei pea ega tohikski kõiki korrarikkujaid kriminaalkorras karistama hakata, küll aga peab politsei korra majja lööma. Kui politsei peab aga lihtlabaste lärmajate vaigistamiseks lisajõude kutsuma, sest nolgid ei jää muidu vait, siis on olukord kontrolli alt ikka väga väljas. Sest järgmine kord võib teine patrull samal ajal olla hõivatud kusagil mujal ja mitte jõuda…

Minu meelest on see suur probleem, kui mundrimeestel ei ole autoriteeti. Seda võiks ka politseijuht Kaido Vahter tunnistada.

Vahter rääkis Kadi raadiole antud telefoniintervjuus, et peale ühe lärmaka noormehe, kes sai kaela väärteomenetluse ja viidi jaoskonda, ilmus Kapteni kõrtsist veel üks tegelane, kes (karistusseadustiku § 263 vastu eksides – A. S.) hakkas politseile vastu, pandi korraks raudu ja kongi. Aga “ta rahunes maha ja vabastati”(!).

See paneb üllatusest õhku ahmima, sest miks peaks kriminaalse teo toime pannud nooruki vabaks laskma? Heast südamest? Või ehk seepärast, et ümber on vihased ja purjus noored, kes piiravad ja togivad politseiautot ning karjuvad ebatsensuurseid loosungeid (vt pealkirja)?

Toome paralleeli: kui pätt poest viinapudeli varastab ja müüja selle ära võtab, saab näppaja varguse eest karistada, ehkki kahetseb ja pudeli tagastab. Praegu jääb aga mulje, et Kuressaares võib korda rikkuda ja politseile halvasti öelda, ent kui õigel ajal maha rahuneda, siis karistust ei järgne… Millise sõnumi annab see avalikkusele – et vastuhakk võimuesindajale on väiksem kuritegu kui katse viinapudelit varastada?

Kõik see paneb mind arutlema, kas politsei kesise autoriteedi taga ei ole suuresti ehk nende endi suhtumine. Olen kuulnud ja lugenud sellest, et isegi kui patrull on nädalavahetusel kesklinnas liikumas, ei pruugi ta alati minna konflikti lahendama.

Halva anekdoodina mõjus jutt sellest, et kaklusest politseinikele teatama läinud neiu, kel oli kokteiliklaas käes, sai ise hoiatuse avalikus kohas alkoholi tarbimise eest. Kaklust aga lahutama ei mindudki. Taksojuhid teavad rääkida lugusid, kuidas linnas kakeldakse politseiauto lähedal ja keegi ei lähe vahele.

Tukkujat lihtne kaasa võtta

Ja mille poolest erinesid Kapteni ees lärmajad nädalavahetustel kesklinnas kisajatest? Teinekord on laupäeva varahommikul kesklinnas raske autoga sõita, võid kellegi alla ajada, sest kokteiliklaasidega, kuid helkurita (mis on ju väärtegu) kodanikud lällavad ja tuiavad keset teed. Miks neid ei keelata? Sest nad ei alluks.

Samas viiakse pingile vaikselt tukkuma jäänud mees kainerisse ja siis minnakse tema ööpäev läbi lahti olevasse töökohta rääkima, et saime sellise mehe kätte. Tukkujal oli vaba aeg muidugi. See on tõestisündinud lugu. Aga tukkujat on ju lihtne kaasa võtta, tema allub politsei korraldustele. Samuti on tema töökohas hea oma “saavutusi” näidata.

Meenub ühe lapsevanema küsimus, miks tema lapse nimi kirja pandi, kui ta lasteaia mänguväljakul mängis. Toona vastati politseist, et seda tehakse profülaktika mõttes, et näha, kus mingid noored liiguvad.

Kas n-ö profülaktika mõttes ei oleks võinud ka veel mõne kõrtsihoovis lärmaja nime kirja panna, veendumaks, et tegemist on täisealistega? Mis takistas piirivalve masina ukse lööjat tuvastamast?

Loodetavasti on siiski nii, et kes tol õhtul avalikku korda rikkusid ja võimuesindajatele vastu hakkasid, saavad ka karistada. Vähemalt võib seda välja lugeda Kaido Vahteri poolt Kadi raadiole öeldust: “Seal on teatud inimestel võimalik saada nii avaliku korra rikkumise süüdistus kui ka süüdistus võimuesindaja seadusliku korralduse eiramises.”

Elame, näeme.

P. S. Eile teatas politsei: “8. veebruaril 2.45 paiku löödi Kuressaares Kauba tänaval 22-aastast meest.”
Politsei kõneisik Kristi Kais: “Löömine toimus tänaval toitlustusasutuse läheduses. Meie andmetel ei ole tegemist sama sündmusega.”

Varem on politsei öelnud, et kaklust Kauba tänaval tol ööl ei olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 931 korda, sh täna 1)