KÕIGE ALGUS: Novembris räägiti Valjalas omavalitsuste ühinemise vajalikkusest. Nüüd on maavanem Kaido Kaasik asunud ühinemise eestkõnelejaks. Foto: Sander Ilvest
Viimaste aegade kuumim poliitiline teema – Saaremaa omavalitsuste ühinemine – on maavanem Kaido Kaasiku juhtimisel tupikteelt välja jõudmas. Välistatud pole ülemaakondliku referendumi korraldamine juba sügiseste valimiste ajal.
Saaremaa omavalitsuste osalise või täieliku ühinemise arutamiseks on viimasel ajal mitu korda katset tehtud. Pöide vallas kukkus see kolinal läbi, Muhu on niigi ise meelt. Kuressaare ja Kaarma on andnud positiivseid signaale.
Üsna selge on see, et üksikud vallad üheks omavalitsuseks ei ühine. Nüüd on Saare maavanema juhtimisel töötav arenduskoda asunud koostama reaalset võimalikku ühinemisvisiooni ehk teoreetilise arutelu juurest tahetakse jõuda reaalsete tegudeni.
Arutada ei saa lõputult
“Paljud tunnetavad siiski, et see samm (ühinemine – toim) on vajalik,” ütles maavanem Kaido Kaasik eile Saarte Häälele. Paljuski andis tegutsemiseks tõuke novembris Valjalas toimunud Saaremaa arengukonverents.
“Mulle on pärast seda palju helistatud ja küsitud, et mis nüüd edasi saab,” rääkis maavanem. Tema sõnul on ühinemisteema praeguseni põhiliselt emotsioone tekitanud ja seda, mida ühinemine või liitumine annaks või ära võtaks, pole konkreetselt arutatudki. Just sellist eesmärki aga arenduskoda taotlebki. “Me peame asja selgemaks tegema, et mis edasi saab,” lausus maavanem.
Ekspertidest, omavalitsuspoliitikutest, ametnikest ja ettevõtjatest koosnev arenduskoda sai viimati kokku eelmisel nädalal ning peagi on tulekul uus kokkusaamine. Kaasiku sõnul tahetakse oma töö tulemusega avalikkuse ette tulla lähikuudel. Maavanema arvamust mööda tuleks teema laiapõhjalisemaks arutamiseks kokku kutsuda maakogu vormis kokkusaamine, kus oleksid esindatud kõik maakonna omavalitsused. “Meil peab neile (maakogule – toim) aga mingi sõnum olema,” viitas Kaasik, et niisama jälle arutama hakata pole mõtet.
Referendum sügisel
Kaido Kaasik ütles, et kui tekib vajadus ühinemise või liitumise täpsemate uuringute järele, siis need ka tellitakse. Eelkõige tuleks siiski kuulata rahva häält. Kui seaduse järgi peab enne algatama omavalitsuste vahelised läbirääkimised ning siis tellima uuringud ja tegema rahvaküsitluse, siis ei ole välistatud, et rahva käest küsitakse arvamust juba enne, kui reaalseteks kokkulepeteks läheb.
Kaasik märkis, et inimeste käest peab küsima, kuid sellisel juhul poleks see omavalitsustele siduv. Küll aga annaks tugeva signaali ja paneks volinikele kindlasti ka moraalse kohustuse vox populi ees.
Maavanema sõnul võiks referendumi korraldada juba omavalitsuste sügiseste valimistega üheaegselt, kuna siis tuleb rahvas hääletuskastide juurde nii või teisiti. Referendumi korralduse osas maavanem või arenduskoda enam kaasa rääkida ei saa. See peab olema omavalitsuste või rahva tahe. Kui omavalitsus ei soovi rahvahääletust korraldada, siis saab selle algatada ka üks protsent omavalitsuse elanikkonnast. Usutavasti igas omavalitsuses see üks protsent ka leiduks.
Kaasik on veendunud, et ühinemisteema tõuseb kindlasti kohalike omavalitsuste sügiseste valimiste üheks peateemaks ja arenduskoda saab oma tööga sellele jõudsalt kaasa aidata.
Kaido Kaasik siiski ei varjanud, et arenduskoja meelsus ja kaugem eesmärk on maakond ikkagi ühe ühtse omavalitsuse moodustamisele suunata.
Kui rahvas aga referendumil selge ei ütleks, poleks maavanema sõnul ka midagi hullu. “Kui ei saa, siis on selleks järelikult mõjuvad põhjused,” nentis ta. Kui ühtse omavalitsuseni ei jõuta, ei välista see samas omavalitsuste võimalikku ühinemist ühe või kahe kaupa.
Ühinemine või liitumine
Kui ühest suurest omavalitsusest rääkida, on asja olemus enam-vähem selge, kuid siiski pole kuigi palju räägitud sellest, et sinnamaani jõudmiseks on mitu teed, selgitas maavanem Kaido Kaasik.
Omavalitsuste liitumise korral jääb alles üks praegune omavalitsus, kes kutsub endaga liituma ühe, kaks või mitu teist omavalitsust. Ehk siis üks jääb ja teised kaovad. Uus kooslus jätkab ühe senise omavalitsuse nime ja korraldusega.
Teine variant on omavalitsuste ühinemine. Siis tekib täiesti uus omavalitsusüksus uue nime, registrinumbri jms. See on Kaasiku sõnul kallim, kuid arvatavasti valutum variant.
Loading ...
![Saaremaa Ühisgümnaasium sai 15. jaanuaril 2019 saja-aastaseks. Üks juubeliüritus oli SÜG100 ball gümnaasiumile. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″] (Vaadatud 12 869 korda, sh täna 670)](https://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/01/0O9A7158-36x36.jpg "SUUR GALERII: SÜG100 ball gümnaasiumile"){kind=small}
Oli ka löpuks aeg, et keegi jalad pee alt välja võtab. Teeme ära!
Mistahes uuringu tulemus sõltub pahatihti sellest, millist tulemust saavutada tahetakse. Praegu on täheldatav vaid ühe poliitilise ringkonna voluntaristlik tahe kõik maakonna omavalitsused üheks kokku liita. Kas see on maavanema seisukoht või tema erakonna liine pidi tulnud suunis, jääb artiklis paraku avamata.
Mina küll ühinemest ei karda, mul pints juba ammu käes, aga kenast lisakopikast ei ütleks ma küll ära.
valimised ka tulemas, kodukulud on juba all, ühinemisest tuleb ka kokkuhoid jne.
lugeja ei tohi ennast lasta segadusse viia – maavanema nime kandev siseministeeriumi ametnik püüab kohapeal teha sama, mida üks tema juhtidest (sellel ministeeriumil ju kaks ministrit!) ja parteikaaslastest ei ole üle riigi aastaid suutnud ellu viia. Asjal oleks enam usaldust ja lootust, kui eestvedajad oleksid rahva mandaadiga omavalitsuste esindajad, rahvaalgatuse korras kodanikud, kasvõi SOL (muidugi juhul kui ta taas esinduskogu oleks)
Ühinada tahtsid vallad, kõik need sääred, jalad, tallad.
Kaasik kõnepulti puges, kurjalt vallajuhte suges:
“Miks te ei taha ühte heita, see plaan ju pole üldse laita.”
Kuid vallajuhid, suud neil punnis, ei ole sellest õnnejunnis.
Nad kaotvad oma soojad kohad, neil päevad praest kut oleks pühad.
Ei huvita neid rahva tahe, et ühineda oleks lahe,
et ühes suures Saare vallas meil ümberringi oleks kallas.
Meil ühes vallas oleks hea, kuid seda vallajuht ei tea.
kas siis pannakse vallamajad kinni
KUI KÄSKU EI TULE SIIS ÜHINEMIST JU EI TOIMU!
MILLINE VALLAVALITSUSE LIIGE ON NÕUS OMA SOOJAST KOHAST LOOBUMA! NEED ASJALOOD PEAKSID NII KÄIMA ET VALLAD ÜHEKS OMAVALITSUSEKS JA MAAVALITSUS LAIALI SAATA, KUNA VIIMASE NÄOL ON TEGEMIST DUBLEERIVA TARISTUGA! TÖÖLE PEAKSID JÄÄMA ASJATUNDJAD – PROFID! MITTE ÜHE NÄPUGA ARVUTI KLAVIATUURI TIPPIVAD SAAMATUD AMETNIKUD!
vene okupatsiooni aeg on nagu möödas, kus sai ainult suuri inglise tähti tippida. Ja veel, enne mõtle, kasvõi 5 sekundit, kasvõi poole sellest, kui rohkem ei suuda ja siis ütle endale – tegutseda tuleb siin ja praegu ja mitte lasta ennast vene imperialistidest ja sionistidest lollitada. tehke oma lapsed, olge isadeks, aga mitte vabaks tööjõuks, olge Saaremaa elu ülesharijaks, mitte oma metsa poole võileiva eest maha müüjaks.
OLEW AIT
EIP
Ühineda võiks ja peaks, aga enne teeme selgeks, mida see igale piirkonnale tähendab, mis saab koolidest, teedest, transpordist jne.
Ainult totakas alustab asju tagurpidi – naitub hurraga ära ja siis hakkab ajajooksul selguma kellega naitus ja mismoodi jumalapäike uues olukorras paistab.
Rahvahääletus on hea asi, kui rahvas teab, mille poolt või vastu ta hääletab, ehk, mis inimeste igapäeva elus muutuma hakkab !
Paraku ei saa riigiamtnike juttu usaldada, küll aga konkreetseid ja täpseid kirjalike eelkokkuleppeid praeguste OV vahel, mis annavad tugeva aluse ühinemiseks.
Siseministeeriumi maavalitsusel pole kahjuks võimu. Võim on ikka seal kus on raha. Raha on EAS, PRIA, KIK, Saarte Koostöökogu, Saarte Kalandus jne. Seal liiguvad dopinguna miljonid.
Nende töötajate arvud ja raha mis sinna läheb on kümnetes kordades suuremad kui maavalitsusel või valdadel. Valdadele on 100 eurot peavalu, teistel jagajatel pole see juttu väärtki. Aga ka sõnal on jõud. Jõudu maavanemale.
Tahetakse kohe igasugu uurimusi teha nagu seda saaremaa sillaga on tehtud.Riik pangu need vallad kokku ja asi kaput.Tavaline inimene ei pea seda otsustama ja ei oska ka ja üheks korraks seda värki endale selgeks teha pole mõistlik.Täna elan siin ja hääletan liitmisele vastu,homme lähen Soome elama ja mis sellest otsusest siis kasu oli.See liitmine toob natuke segadust ja asi loksub paari aastaga paika,mäletame ju kõik kuidas pärast küüditamist olid kõik kolhoosis ja poolt.Praegu suudavad ametnikud omale vallamajas tööd välja mõelda,aga kauaks,ka inimvõimetel on piirid ja mis kõige hullem inimesed saavad suures mõtlemistuhinas vallas otsa(põgenevad kasvõiVenemaale).Aru tuleks saada,et vald on seesama riik ja Tallinn ja Tartu ei suuda igavesti ülejäänuid rahaga abistada.
“Vald on ikkagi rahva jaoks, mitte vallaametnike jaoks”, seepärast ma teada tahangi, mis liitumisel minu jaoks muutub – kuhu lapsed kooli saadan, kuidas laste huviringide tasustamisega läheb, kas teid hooldatakse, kuidas bussid sõitma hakkavad jne..
Nende arvamused siis jäävad välja, kes valimiskastide juures ei käi? On vist hea teada, et väga paljud hääletavad elektrooniliselt.
Ma ei mõista miks Saaremaa valdadest keegi ei soovi otse Tallinnaga ühineda? Ruhnu pani selle algatusega mõnele mehele paugu munadesse aga nende mõttes on jumet!
Kena, et asi on käima lükatud aga siis tuleks referendum korraldada, sest milline pisike vallatörts tahab vabast tahtest ennast likvideerida, oma enda töökohad kaotada. Kui tekitada üks suurvald jääb ju oma sadakond ametipulka ilma tööta ja siin saaremaal neile töökohti ju pole pakkuda. Töökohtade loomisega on see nagu see on, isegi suure töökogemusega siia tagasi tulnud ametipulgad pole suutelised, võimelised midagi looma veelvähem värskelt koondatud ametnikud.
Muidu on üks suurvald väga hea ja saavutatakse päris paras rahaline kokkuhoid, mida saab suunata infrastruktuuri parandamiseks. Koolid koonduvad varem või hiljem Kuressaarde, praegu uue rajamine Astesse on lihtne raharaiskamine, nii ehituse mõttes kui ka selle hilisemal ülalpidamisel.Eks proovige õpetajatele palka maksta kui õpilaste arv kosmiliselt väheneb!
Ootan referendumit, et valdade raharaiskajatest lahti saada, et seda raha mujale kulutada!
Saab hakata vallamaju ja valla vara erastama, tuleb uus ärastamislaine veel üle elada!
Sohvi va ühepäeva liblikas :) Täna siin homme seal..
Milleks tegeleda mõttetute küsitlustega? Riiki valitseb koalitsioon, kelle võimuses on haldusreform läbi viia. Siiani ei ole üheski riigis seda vabatahtlikult läbi viidud. Miks ei korraldata rahvaküsitlusi elektri-või soojahinna üle, oleks kindlasti valitsusel võimalik neid arvesse võtta?
Olen kahe käega liitmise poolt,siis saaks Saaremaale nimetada ka saarevahi.
Ei saa siis Saaremaale saarevahti nimetada.
Küll saab aga saarevahid nimetada siis Ruhnu ja Muhu saarele, sest sealt kaob omavalitsus.
Saaremaal on Minu arvetes viimane aeg liituda Tallinna linnaga-siis minu unistus Saaremaa saarevaht täitub-oleksin “õnne” tipul(tipus).
Vastupidi, liitumine toimub Muhu vallaga, mille nimi muudetakse jooksvalt Saaremaa vallaks. Nii et Volli – võid Saaremaa saare saarevahiks hakata küll.
vara rõõmustad Kalla-Kati. Saaremaa rahvas on elujõuline.
et midagi ei muutuks, tuleb asjast pidevalt rääkida,nt.saaremaa sild.
Mida annab meile ühinemine? Ühekordse toetuse, selge see. Samas riigi initsiatiiv on vähemalt näiliselt kulude kokkuhoid.Selle nimetatud kokkuhoiu saavutaks ka siis, kui vallad teeksid teatud valdkondades koostööd (prügivedu, ühistransport jne), kuid muus osas jätkuks tänane olukord.
Milleks asja keeruliseks ajada?
Muidugi tuleb jätta Saaremaale ainult üks omavalitsus. Mõelge milline tööjõu ressurss praegu vallamajades, päevast päeva, solitaire mängides tagumikku kasvatab.
Nii nagu praegu küll enam edasi m inna ei võiks. Tühjad külad, tühjad koolid, ainult vallamajades ikka sama arv inimesi palgal. Keda nad küll teenindavad?
Kui sageli on maaelanikul vallamajja asja? Mitu korda aastas vallamajja sisse astutakse? Aga Kuressaarde?
Mingi esindus jääks ju koha peale nagunii, sotsiaal, näiteks.
Teeme ära! Lõpetaks raiskamise?! Meil oleks ju lihtne ühineda – meri ümberringi ja mured samad.
Viimane aeg on liitumine tõsiselt käsile võtta. Selge on, et ükski vallaametnik oma soojast kohast ja väga heast palgast ei taha vabatahtlikult loobuda. Hoitakse viimase võimaluseni ja terendab uus 4 aastat muretut elu ees ja kõikvõimalikud soodustused.
Tööealine elanikkond rändab välja ja väikestes valdades ei ole kompetentsi, kuid kohad on täidetud. Ka raamatupidamine tuleks tsentraliseerida. Tuleks tohutu rahaline kokkuhoid, mida saaks hoopis mõistlikumalt kasutada.
Oleme Saaremaa ühisvalla poolt või siis ühineme Tallinnaga!
Ka Eesti riiki on kallis ülal pidada, seda näitavad need seaduste vangerdused nii-ja naapidi, aga ikka inimese taskust. Oleme otsaga Euroopas ja kui vahepeale pole haldusorganeid vaja, siis kellele seda riikigi vaja on. Hääletan piirideta euroopa poolt. Tuleb kindlasti odavam!
Ainult, et miks see maavanem peab just nii jäme(paks)olema.
Eks ikka sellepärast Katike, et kui ta su peale ronib, siis on surve tugevam ja sinul mõnu suurem.
“et vallad üheks omavalitsuseks”- kas see on eesmärk omaette või? keegi ei selgita miks seda vaja on? mida ääremaa elanik sellest võidab?
Et igast vallast paar ametnikku koondada, see ei ole argument, sarnaseid tsentraliseerimisi on ministeeriumites tehtud ennegi ning tulemuseks on pealiskaudne, hajutatud ning kohalikke olusid mittearvestav haldus mis kohati lausa ebakompetentne kahjuks on. Tänase poliitkultuuri juures eelistaks pigem kohalikku valamaja võimu kes teab mis naabruses toimub ja mõistab ka adekvaatselt otsustada. Kui raha on vähe siis lõputult kokkuhoida pole võimalik. Arendage ettevõtlust ja töökohti, et noored ei peaks saarelt pÖgenema.
Kõigepealt vallavalitsus kinni, seejärel kool,lasteaed,kultuurimaja, raamatukogu, seejärel kauplus, postkontorid on niigi peaaegu likvideeritud. Pole inimesi, pole kulusid, pole probleeme.
Kas liitujate pooldajatel on helgemaid lahendusi?
Loomulikult tuleb ühineda!
Vaata pärast ühinemist alati töökohti rohkem ja palk suurem , ära karda seda!See alati nii olnd ja nii ka jääb !!!
Saar tühjeneb meie kõigi silme all. Jälgige ja mäletage seda. Eelarved on tasakaalus. Kõik muu on asendustegevus.
enne tuleb ikka selgeks rääkida valdadel, mida me loodame selle liitmisega saavutada.Eelpool rääkijatel on põhiline see, et vallamajad tühjaks saaks, Türi valla näitel on teada, et vald läks suuremaks, ametnikke ikka sama palju, kulud neile palju suuremad.Kus on see kasu. Ääremaale ei jõua enam keegi ametnikest.Kus see kasu siis on.