Kas ühineda: sügisel võib toimuda rahvahääletus (39)

Kas ühineda sügisel võib toimuda rahvahääletus

KÕIGE ALGUS: Novembris räägiti Valjalas omavalitsuste ühinemise vajalikkusest. Nüüd on maavanem Kaido Kaasik asunud ühinemise eestkõnelejaks. Foto: Sander Ilvest

Viimaste aegade kuumim poliitiline teema – Saaremaa omavalitsuste ühinemine – on maavanem Kaido Kaasiku juhtimisel tupikteelt välja jõudmas. Välistatud pole ülemaakondliku referendumi korraldamine juba sügiseste valimiste ajal.

Saaremaa omavalitsuste osalise või täieliku ühinemise arutamiseks on viimasel ajal mitu korda katset tehtud. Pöide vallas kukkus see kolinal läbi, Muhu on niigi ise meelt. Kuressaare ja Kaarma on andnud positiivseid signaale.
Üsna selge on see, et üksikud vallad üheks omavalitsuseks ei ühine. Nüüd on Saare maavanema juhtimisel töötav arenduskoda asunud koostama reaalset võimalikku ühinemisvisiooni ehk teoreetilise arutelu juurest tahetakse jõuda reaalsete tegudeni.

Arutada ei saa lõputult

“Paljud tunnetavad siiski, et see samm (ühinemine – toim) on vajalik,” ütles maavanem Kaido Kaasik eile Saarte Häälele. Paljuski andis tegutsemiseks tõuke novembris Valjalas toimunud Saaremaa arengukonverents.

“Mulle on pärast seda palju helistatud ja küsitud, et mis nüüd edasi saab,” rääkis maavanem. Tema sõnul on ühinemisteema praeguseni põhiliselt emotsioone tekitanud ja seda, mida ühinemine või liitumine annaks või ära võtaks, pole konkreetselt arutatudki. Just sellist eesmärki aga arenduskoda taotlebki. “Me peame asja selgemaks tegema, et mis edasi saab,” lausus maavanem.

Ekspertidest, omavalitsuspoliitikutest, ametnikest ja ettevõtjatest koosnev arenduskoda sai viimati kokku eelmisel nädalal ning peagi on tulekul uus kokkusaamine. Kaasiku sõnul tahetakse oma töö tulemusega avalikkuse ette tulla lähikuudel. Maavanema arvamust mööda tuleks teema laiapõhjalisemaks arutamiseks kokku kutsuda maakogu vormis kokkusaamine, kus oleksid esindatud kõik maakonna omavalitsused. “Meil peab neile (maakogule – toim) aga mingi sõnum olema,” viitas Kaasik, et niisama jälle arutama hakata pole mõtet.
Referendum sügisel
Kaido Kaasik ütles, et kui tekib vajadus ühinemise või liitumise täpsemate uuringute järele, siis need ka tellitakse. Eelkõige tuleks siiski kuulata rahva häält. Kui seaduse järgi peab enne algatama omavalitsuste vahelised läbirääkimised ning siis tellima uuringud ja tegema rahvaküsitluse, siis ei ole välistatud, et rahva käest küsitakse arvamust juba enne, kui reaalseteks kokkulepeteks läheb.

Kaasik märkis, et inimeste käest peab küsima, kuid sellisel juhul poleks see omavalitsustele siduv. Küll aga annaks tugeva signaali ja paneks volinikele kindlasti ka moraalse kohustuse vox populi ees.

Maavanema sõnul võiks referendumi korraldada juba omavalitsuste sügiseste valimistega üheaegselt, kuna siis tuleb rahvas hääletuskastide juurde nii või teisiti. Referendumi korralduse osas maavanem või arenduskoda enam kaasa rääkida ei saa. See peab olema omavalitsuste või rahva tahe. Kui omavalitsus ei soovi rahvahääletust korraldada, siis saab selle algatada ka üks protsent omavalitsuse elanikkonnast. Usutavasti igas omavalitsuses see üks protsent ka leiduks.

Kaasik on veendunud, et ühinemisteema tõuseb kindlasti kohalike omavalitsuste sügiseste valimiste üheks peateemaks ja arenduskoda saab oma tööga sellele jõudsalt kaasa aidata.

Kaido Kaasik siiski ei varjanud, et arenduskoja meelsus ja kaugem eesmärk on maakond ikkagi ühe ühtse omavalitsuse moodustamisele suunata.

Kui rahvas aga referendumil selge ei ütleks, poleks maavanema sõnul ka midagi hullu. “Kui ei saa, siis on selleks järelikult mõjuvad põhjused,” nentis ta. Kui ühtse omavalitsuseni ei jõuta, ei välista see samas omavalitsuste võimalikku ühinemist ühe või kahe kaupa.

 

Ühinemine või liitumine

Kui ühest suurest omavalitsusest rääkida, on asja olemus enam-vähem selge, kuid siiski pole kuigi palju räägitud sellest, et sinnamaani jõudmiseks on mitu teed, selgitas maavanem Kaido Kaasik.

Omavalitsuste liitumise korral jääb alles üks praegune omavalitsus, kes kutsub endaga liituma ühe, kaks või mitu teist omavalitsust. Ehk siis üks jääb ja teised kaovad. Uus kooslus jätkab ühe senise omavalitsuse nime ja korraldusega.

Teine variant on omavalitsuste ühinemine. Siis tekib täiesti uus omavalitsusüksus uue nime, registrinumbri jms. See on Kaasiku sõnul kallim, kuid arvatavasti valutum variant.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 848 korda, sh täna 1)