Külaedendajad võitlevad suurpõllumeestega toetuste pärast (1)

Külaedendajad võitlevad suurpõllumeestega toetuste pärast

TURISMIRAHVA ESINDAJA: MTÜ Eesti Maaturism nõukogu esimees, Pilguse mõisa perenaine Signe Sarah Arro on seisukohal, et maaelu jääb püsima vaid mitmekesisena. Foto: arhiiv

Suurpõllumeeste hiljutine ettepanek vähendada Leader-meetme osakaalu ja lõpetada mittepõllumeestele maaelu mitmekesistamise toetuse maksmine on esile kutsunud mitmete maaeluorganisatsioonide vastulause.

“Oleme seisukohal, et Leader-meetme osakaal MAK-is ei tohi mingil juhul väheneda, pigem peab see uuel perioodil kasvama ja saama lisaressurssi nii külameetmest kui ka põllumajanduslikele suurtootjatele suunatud ressurssidest, et toetada seeläbi nii kogukondade kui ka külaelu arengut ja tekitada piirkonnale tervikuna suuremat lisaväärtust,” öeldakse põllumajandusministeeriumile saadetud pöördumises, millele on alla kirjutanud EVEA, liikumine Kodukant, MTÜ Eesti Mõisate Ühendus, MTÜ ETNA Eestimaal, Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Setomaa Valdade Liit ja MTÜ Eesti Maaturism. Viimast esindab Pilguse mõisa perenaine Signe Sarah Arro.

Leader-meede on ainus võimalus toetada alustavat uut mikroettevõtlust maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordipotentsiaali nõudeid, öeldakse pöördumises.

Kui hiljuti teatasid suurte põllumajandustootjate esindajad, et riigi prioriteet on toidutootmine ning suurfarmidele on vaja rohkem toetust, siis käesoleva pöördumise autorid on seisukohal, et uue maaelu arengu olulisemaks näitajaks peab saama loodud töökohtade arv, mis eeldab enam mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamist ja juba tegutsevate mikroettevõtete laialdasemat toetamist uute toodete ja teenuste arendamisel.

Pöördumisele allakirjutanud ei ole rahul, et majandustegevuse mitmekesistamise toetuse saamiseks peab ettevõte olema edaspidi senise 12 kuu asemel tegutsenud vähemalt 36 kuud. Toetust tuleb anda siis, kui seda reaalselt ja kõige rohkem vajatakse, mitte siis, kui ettevõte on tõestanud, et saab ka ise hakkama. Mikroettevõtjate kõige suuremad probleemid ja toetusvajadused ilmnevad ettevõtluse alustamisel ja esimese kolme aasta jooksul ellujäämise korral, mitte neljandal ja hilisematel tegutsemisaastatel.

Teine probleemne punkt on pöördumise autorite hinnangul toetuse kavandatav maksimaal-ne summa (100 000 eurot perioodi jooksul), mis ei võimalda saada mõistlikus proportsioonis toetust sellistele investeeringutele nagu ajaloolisel ja arhitektuurilisel pärandil põhinevad turismiobjektid, mahajäänud hoonete kasutuselevõtmine, kasvupotentsiaaliga mikroettevõtetes tootmisvõimsuse oluline suurendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Ulatuslike rekonstrueerimis- või ehitustöödega seotud projektide puhul peaks kehtima piirsumma 200 000 eurot perioodi jooksul.
Põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ette nähtud investeeringute osas ei peeta pöördumises põhjendatuks investeeringutoetuse maksimaalse summa erisust mikro- ja väikeettevõtetele (200 000 eurot perioodi jooksul vs. 1 500 000 eurot keskmiste ja suurettevõtete jaoks).

Maaülikooli uuringust selgub, et toidutööstuse tootlikkus ja rentaablus kasvab järjepidevalt ning suuremad tegijad on atraktiivsed ja krediidikõlblikud kliendid pankadele. “Teeme ettepaneku meetme tagastamatu investeeringutoetuse saajate hulgast välja arvata suurettevõtted ning ühtlasi alandada maksimaalse toetuse piirsumma perioodi jooksul kõigile taotlejatele 1 000 000 euroni,” öeldakse läkituses.

Samuti ei olda pöördumises päri sellega, et nii nagu mitmekesistamise meetmes on ka metsasektori mikro- ja väikeettevõtjatele kavas kehtestada olulised täiendavad kitsendused toetuste taotlemisel: eelnev majandustegevus vähemalt kolm aastat ning lisaks piiratakse toetuse maksimaalset summat eelneva majandusaasta kahekordse käibega.

Nimetatud piirangud takistavad seisvate ja ülekasvavate metsade kasutamist tootmiseks, samuti uute ettevõtete teket ja kasvu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 577 korda, sh täna 1)