TÕESTATUD: Saaremaa robirohi on päris meie oma (1)

Saaremaa robirohi on päris meie oma

Foto: wikipedia

80 aastat pärast Saaremaa robirohu avastamist (1933) tõestasid teadlased selle ainulaadse taime endeemilise (kindlale piirkonnale omane) päritolu.

Tartu ülikooli teadusuudiste portaal Novaator (11.02) teavitas, et geneetilised uuringud tõid selguse majja – Saaremaa robirohi on tekkinud Saaremaal ja kasvab vaid siin.

Ainult kindlas piirkonnas kasvavaid liike nimetatakse endeemideks, mis Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) kindlasti ka on. Huvitav, et alles 80 aastat pärast unikaalse taime avastamist suutsid teadlased tõestada, et 1933. aastal Audaku leprosooriumi arsti Bernhard Saarsoo poolt Lääne-Saaremaal avastatud taim on nn Eesti päris oma taim. Siiani on teadlased vaielnud – kas Saaremaa robirohi on omaette liik või mõne teise robirohu eraldi asurkond. Novaatori andmeil nimetas Viini botaanik Ronninger Saaremaalt leitud isendid Balkanimaades levinud Rumeelia robirohu alamliigiks.

“Kuni viimase ajani olid vaidluste puhul argumendiks vaid järeldused, mis põhinevad Saaremaa robirohu välimusel ja kasvukoha eripäral. Veelgi segasemaks muutis pildi asjaolu, et hiljaaegu leidsid rootsi botaanikud Gotlandi saarelt Saaremaa robirohule välimuselt ja kasvukoha eelistuselt vägagi sarnaseid taimi,” kirjutab Novaator.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased jõudsid lõpuks, võrrelnud Saaremaa robirohu ja ülejäänud robirohtude geenijärjestusi, Tatjana Oja juhtimisel selgusele, et siinsel robirohul on ainuomased geenialleelid. Seega eristub see taim teistest robirohuliikidest.

Kauaaegne Viidumäe looduskaitseala direktor, praegu pensionipõlve pidav Mari Reitalu, kes on Saaremaa robirohu levikut ja kasvutingimusi uurinud 1964. aastast, tundis heameelt, et tema kolleegid on nüüd lõpuks ometi kindlale järeldusele jõudnud. “See uudis ei jõudnud minuni nagu välk selgest taevast. Geneetilise uurimisega hakati siin tegelema neli-viis aastat tagasi. Algas see koostöös Lõuna-Dakota ülikooliga. Projekti eesmärk oli uurida saarte endeeme. Hiljem jätkas seda tööd Tartu ülikool. Nüüd siis saadi õnneks kätte absoluutne tõestus. Hea, kui üks asi on selge,” tõdes Reitalu.

Mari Reitalu mainis, et praegu tunneb Saaremaa robirohi end hästi. ”Kuna Saaremaa robirohi on üheaastane taimeliik, siis juhtub nii, et mõnel aastal ta ühes kohas kaob ja teises paigas tekib jälle juurde. Viidumäe piires on ka mõned kasvukohad kadunud, samas oleme leidnud uusi. Saaremaal tervikuna oleme tegelikult palju uusi kasvualasid leidnud,” märkis Reitalu.

Viimastel aastatel on Mari Reitalu inventeerinud Lääne-Saaremaa soid. Selle käigus avastas ta kümmekond Saaremaa robirohu uut kasvukohta, sealhulgas ka Ninase poolsaarel.

 

Saaremaa robirohi

Üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20–50 cm. Tema eripäraks on vartel olevad näärmekarvad. Saaremaa robirohi, nagu teisedki robirohud, on poolparasiit – ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ning päris- ja puisniitudel.
Wikipedia

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 897 korda, sh täna 1)