Piirangute kaotamine apteeke maale ei tooks (6)

Piirangute kaotamine apteeke maale ei tooks

RAVIMEID MÜÜGU IKKA APTEEGID: Niidu apteegi juhataja Albina Tuuling ravimite müümist poes õigeks ei pea. Foto: Sander Ilvest

Apteegijuhatajad Maie Vallau ja Albina Tuuling ei näe apteekide asutamise piirangute kaotamisel Saare maakonna puhul mõtet.

Muhu-Liiva Apteek OÜ juhataja Maie Vallau leiab, et praegu kehtivaid piiranguid kaotama pigem ei peaks. “Apteeke on ju piisavalt palju iga nurga peal, miks peaks neid veel juurde tulema?” küsis ta.

Samas möönis Vallau, et maapiirkondades apteeke napib. “Meil Muhus on ka ainult üks,” nentis Vallau, avaldades siiski arvamust, et seadusemuudatus apteeke maale juurde ei tooks.

Ka Kuressaares asuva Niidu apteegi juhataja Albina Tuuling ei pea piirangute kaotamist vajalikuks. “Meie linnas apteeke küll rohkem juurde vaja pole,” väitis ta. “Isegi kui piirangud kaotada, siis maale apteeke ikka juurde ei tehta – see ei tasu ära. Riigi tuge ei ole, ravimite juurdehindluse pealt piisavalt ei teeni, loodustooteid ja muud pudi-padi maal aga eriti ei osteta.”

Tuulingu hinnangul on pilt, mis puudutab apteekide olemasolu Kuressaarest kaugemale jäävais maapiirkondades, trööstitu. “Kihelkonna kandis pole enam ühtegi apteeki, ka Sõrves pole midagi, ainult Leisi ja Muhu apteek on veel alles,” tõdes ta.

Kolida 500 meetri kaupa

Kuigi Ülikooli apteek soovis Kaarma valla territooriumil Auriga kaubanduskeskuses apteeki avada, selleks luba ei saadud, kuna ravimiseadus keelab uute apteekide asutamise, kui selles linnas on ühe üldapteegi kohta vähem kui 3000 elanikku.

“Põhjendasime küll, et üks on Kaarma vald ja teine Kuressaare linn, aga seda ei arvestanud mitte keegi,” tõdes toona Ülikooli apteegis töötanud Albina Tuuling. “Siis avati seal tervisepood, aga see ei tasunud end ära ja suleti.”
Auriga keskuses avas peagi uksed hoopis Niidu apteek, mis varem oli tegutsenud Saare Selveriga ühe katuse all. Nimelt ei keela seadus olemasoleval tegutsemisloaga apteegil kolida kuni 500 meetri kaugusele senisest asukohast.

Taoline, apteekrite seas “konnahüpeteks” nimetatud liikumine võimaldab mitu hüpet teinud apteekidel tasapisi soovitud asukohani liikuda. Nii näiteks kolis Viljandi külje all asunud Kantreküla apteek tasapisi linnale lähemale, avades vahepeal pooleks tunniks uksed vanas bowlingusaalis.

“Selveris oli Niidu apteegil palju kliente,” rääkis Tuuling. “Aga paistab, et hakkame oma praeguses asukohas ka tasapisi sisse elama ja meie müük on tunduvalt suurenenud.”

Ravimid poodidesse?

Et käsimüügiravimeid hakataks müüma poodides ja bensiinijaamades, Tuuling õigeks ei pea. “Ravimeid müügu ikka apteegid,” ütles ta. “Inimesed vajavad ju nõustamist. Kuigi paljud on veendunud, et on ise kõiges teadlikud, tegelikult see nii ikka ei ole.”

Ka ei pea ta õigeks arvamust, et poodidest saaks ravimeid osta odavamalt. “Apteekide puhul on ravimite juurdehindlused riigi kehtestatud. Praeguste piirangute puhul ei saaks ka poed määrata oma juurdehindlust nii, nagu heaks arvavad. Kui piirangud kaoksid, siis küll.”

Ka Maie Vallau arvas, et ravimid peaksid ikka apteegikaubaks jääma. “Iseasi on plaastrid, sidumismaterjal ja muu taoline,” lisas ta. Samamoodi on Vallau sõnul tähtis, et inimesed saaksid apteekrilt kui oma ala spetsialistilt nõu küsida. “Tavaline poemüüja kindlasti ei suudaks nendele küsimustele vastata,” märkis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 030 korda, sh täna 1)