Harilaiul hakatakse konnade päästmiseks metsa raiuma (FOTOD) (13)

Harilaiul hakatakse konnade päästmiseks metsa raiuma

PROOVIVAD PARANDADA: Kaupo Kohv (vasakul) ja Tõnu Talvi usuvad, et männikultuuri raadamine Harilaiul ei tohiks kedagi riivata. Foto: Sander Ilvest

Riigimetsa majandamise keskus viib sel aastal kõrede elutingimuste parandamiseks Harilaiul läbi suuremahulise looduskaitsetöö, mille käigus võetakse maha poolsada hektarit mände.

Kevadel algavate raietööde eesmärk on Harilaiu luitemaastikele istutatud mändide eemaldamise abil taastada juttselg-kärnkonnale ehk kõrele sobilik avatud luitemaastik ning luua konnadele sobilik rändekoridor erinevate sigimispiirkondade vahel.

Tavalisest harulduseks

“Kõrede asurkond Harilaiul on küll vastu pidanud, aga see on väga väike ja ohustatud kõikvõimalikest juhuslikest teguritest,” ütles riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv, lisades, et jutt-selg-kärnkonnade säilimiseks Harilaiul peab nende elupaiga kvaliteet lähiajal oluliselt paranema.

Tööd toimuvad kahes etapis. Kevadel alustatakse raadamisega Harilaiu parkimisala lähistel ja septembrist jõuavad tööd ülejäänud alale Harilaiu lõunaküljel. Visuaalselt mõjutavad raietööd kõige enam Harilaiu parkla piirkonda, kus raiutakse maha 16 ha metsa. Mõlemale poole parklat jäetakse tuulevarjuks kasvama üks metsariba, kuid sealt edasi võetakse nii põhja- kui ka lõunasuunas maa kuni mererannikuni lagedaks. Sellega laieneb praegu lagedana püsinud poolsaare kaelaosa umbes 150 meetri võrra.

Kõre oli veel 20. sajandi esimesel poolel Lääne-Saaremaal üsna tavaline kahepaikne. Tänapäeval on Harilaid üks kolmest teadaolevast kõre elupaigast Saaremaal. Kõre elab avatud maastikul, kus on päevaseks varjumiseks ja talvitumisperioodil kaevumiseks sobiv kerge pinnas ning sigimiseks vajalikud madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud. Parimad kõre kudemisveekogud on luidete vahel ja rannaniitudel paiknevad ajutised lombid ja madalaveelised karjääriveekogud. Harilaiul on kõre kvaliteetsete elupaikade poolest väga suur potentsiaal, sellega ka suur vastutus liigi edasise säilimise kindlustamisel.

Kaupo Kohv ütles, et raadamisele minevad puud pandi kasvama 1975. aastal ja pool sajandit tagasi oli see paik täiesti lage. 20. sajandi alguses oli 400 ha suuruse pindalaga Harilaiul metsa all vaid 10 ha maad, kuid pärast II maailmasõda alguse saanud metsaistutuskampaaniad seadsid eesmärgiks panna väheviljakad maad vilja kandma.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul rikuti selliste kampaaniatega ära Saaremaa loopealsed, samuti luite- ja nõmmealad. “Looduslik mitmekesisus sai kannatada ja mitmed liigid pidid kinniistutamise tõttu taanduma. Kannatada sai Harilaiu maastikuline väärtus,” rääkis Talvi.

RMK loodusvaht August Järvelaine meenutas, et mitmekümne aasta vältel korraldati Harilaiul ka sõjaväeõppusi. Viimase sõjaväelise manöövri viis Nõukogude armee poolsaarel läbi 1986. aasta mais, mil Uudepanga lahes maabusid dessantlaevad tuhandete meeste ja tankidega.

Vaid Leedus

Kaupo Kohv märkis, et männikultuuri raadamine Harilaiul ei tohiks kedagi eriti riivata. “Männimetsa, kus ringi jalutada ja puhast õhku hingata, võib leida kõikides Eesti piirkondades, aga sellist unikaalset maastikuvormi nagu Harilaiul, võib kohata võib-olla ainult Leedus,” ütles Kohv. “Harilaiul võib näha rannatekke protsesse, haruldasi liike, looduse stiihiat, nagu maastiku kiire muutumine Kiipsaare majaka näitel,” loetles Kohv.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitter ütles, et kokku on Harilaiul tööala kogupindala 57 ha, millest tihedama puittaimestikuga alad moodustavad ca 35 ha. Raidmed jäetakse kuni 2014. aasta veebruarini tööalale ülepinnaliselt või madalate kuhjadena kuivama. Raidmed likvideeritakse Harilaiult lõplikult 2014. aasta 10. aprilliks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 187 korda, sh täna 1)