Leisi kool jätkab gümnaasiumina (38)

Leisi kool jätkab gümnaasiuminaLeisi vallavolikogu otsustas oma esmaspäevasel istungil, et kohalikus keskkoolis jääb gümnaasiumiosa alles.

“Kuna lapsi on jäänud vähemaks, oleme pikka aega kaalunud, kuidas edasi,” ütles vallavolikogu esimees Andrus Kandima. “Kuna kalkulatsioonid on tehtud, plussid ja miinused selged, leidsime, et keskkool jätkab.”

Kandima hinnangul olnuks gümnaasiumiosa sulgemine maaelu hääbumist soodustav otsus.

“Sulgemisest poleks meile tolku olnud ei majanduslikult ega psühholoogiliselt,” leidis ta.

Kandima sõnul oli tugev ka lapsevanemate surve, et gümnaasiumiosa jääks. “Leisi keskkooliga ja õpitulemustega ollakse rahul.”

Mingit tärminit, kui kaua Leisi kool gümnaasiumina jätkab, Kandima sõnul paika ei pandud.

“Peame arvestama sellega, et tulevikus on inimesi Saaremaal vähem ja haridus peab olema efektiivsem ja parem,” rääkis Kandima. “Seni aga, kui tekib uus kvaliteet Saaremaa hariduses, kogu Saaremaad hõlmav ja kõigi elanike huvisid hõlmav haridusruum, jääb gümnaasiumiosa Leisis alles.”

Iga tulemus tähtis

“Eks ta kahe otsaga asi ole,” arvas volikogu otsusest gümnaasiumiosa alles jätta Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin. “Meid on vähe ja iga tulemus mängib olulist rolli. Kui tahaksime teistele olla tõsiseltvõetavad, peavad tulemused kõigil olema väga head. Kui kellelgi kehvemini läheb, siis kajastub see kohe – on ju iga õpilane suur protsent paremuse või halvemuse poole.”

Erini sõnul on koolile gümnaasiumiosa säilitamisega pandud vastutus. “See ei ole kooli säilitamine kooli tarbeks,” lausus ta. “Kui vald usub, et anname head haridust, siis me ei tohi neid selles osas petta ja peame jätkama hea hariduse andmist.”

Erin tunnistas, et gümnaasiumiosa säilimise otsuses ta ette kindel ei olnud. “Eks kooli omanik vaata oma rahakotti ka,” põhjendas direktor. “Kui leiti, et rahakott kannatab gümnaasiumi pidamise ära, siis ei näe põhjust, miks ei peaks jätkama.”

Samas nimetas Tõnu Erin komistuskiviks õpilaste vähesust – kooli 175 õpilasest kuulub gümnasistide nimekirja 35: X klassis 15, XI klassis 10 ja XII klassis samuti 10 noort.
“Suurtes koolides kuulub ühte gümnaasiumiklassi 35 õpilast,” tähendas ta.

Gümnasistidel läheb raskemaks

Erin tõdes, et järgmisel õppeaastal, mil kümme praegust abiturienti on kooli lõpetanud, kahaneb gümnasistide arv ilmselt veelgi, kuna praegustest “üheksandikest” ei pruugi kõik gümnaasiumiosas jätkata.

“Järgmised aastad võivad küll gümnaasiumi pisut rohkem õpilasi tuua,” ütles Erin praeguseid põhikooliklasse silmas pidades, kus õpilasi on 15–16.

“Samas, kas kõik gümnaasiumi tulevad, ja kui tulevad, kas saavad hakkama?” arutles direktor. “Riigieksamitulemuste puhul on ju latt kõrgele tõstetud – kui tänased abituriendid peavad gümnaasiumi lõpetamiseks saama vähemalt 20 punkti, siis järgmised juba 50.”

Erini hinnangul läheb keerulisemaks ka õpetajatel. “Nemad peavad ju õpilased ette valmistama, et see, kes on teinud valiku gümnaasiumis õppida, ka lõpetaks,” lausus Tõnu Erin. “Oleks vastutustundetu võtta gümnaasiumi vastu õpilane, kes tõenäoliselt ei suuda lõpetada – see oleks nende petmine.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 234 korda, sh täna 1)