Lugeja kiri: Muutkem mõtteviisi!

Õhtutundide mõtteis esineb aeg-ajalt küsimusi umbrohuna leviva kadeduse, kurjuse, vassimise ja ärategemise vallast.
Miks on Eesti väikeriigina mitmete pahede poolest Euroopas esikohal, ka usuleiguses? Kuhu on kadumas empaatiavõime, eetika, esteetika ja tolerantsus? Missugustest mõjudest lähtuvalt oleme muutumas egoistlikeks, kasumiahneteks staaritsejateks? On märgata, et üldise tendentsina tõstab pead pinnapealne ja kerglane elustiil.

Kunagistest esteetikatundidest meenuvad pedagoogide õpetused kaaskodanike märkamisest, hoolivusest ja austusest. Mõni aasta tagasi juhtis Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi aastapäevakõnes tähelepanu eeltoodud väärtustele, öeldes: “Olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega.”

Koolikiusamise ja muu vaimse vägivalla temaatikat ma oma kooliaastate jooksul ei kohanud. Õpetajat peeti toona maa soolaks. Aupaklikult tervitasid õpilased koolmeistreid, tundides valitses distsipliin.

Missuguseks kujuneb tänaste “kurikaelte”, tegelikkuses õnnetute, armastuseta jäetud laste elutee ja tulevik? Mõistagi on Eesti tulevik meie noorte kätes, nemad on tulevased lapsevanemad, emad-isad, kes elu edasi viivad. Paraku esineb küllaltki sageli vaimset vägivalda, põhjendamatut ja pahatahtlikku rünnakut ka meediaväljaannetes. Terase lugeja silmis kaotavad need nn vibulaskjad oma autoriteedi. Siinkohal on sobiv tsiteerida piiblit: “Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust.” On üldteada tõsiasi, et õelus sünnitab õelust ning kuri tuleb võita heaga. Kõiki probleeme on võimalik lahendada kokkulepete ja läbirääkimiste teel.

Muutkem mõtteviisi, andestagem ja naeratagem üksteisele ning elukeskkond me ümber saab kaunimaks muudetud!

Almi Tugev

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 211 korda, sh täna 1)