Maakonnas napib lastekaitsetöötajaid (4)

POLE MIDAGI TEHA: Valjala vallavanem Aare Martinson tõdeb, et kui vahendeid pole, ei saa kõike, mida vaja. Foto: arhiiv

Riigikontrolli auditi järgi on lastekaitsetöö jaoks eraldi inimene vaid veerandil Saare maakonna omavalitsustest.

Saare maakonna omavalitsustest on palgaline lastekaitsetöötaja olemas Kuressaare linnas ning Kaarma, Leisi ja Orissaare vallas.

Ennetustöö vaeslapse osas

“Muidugi on lastekaitsetöötajate vähesus probleem,” kinnitas Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal Anneli Tõru. “Eeldatakse, et omavalitsus, kelle ülesanne on laste hoolekannet korraldada, teeb ka ennetustööd, ent paraku on just laste riskidest eemal hoidmise osas kõige suurem puudujääk.”

Tõru peab põhjuseks, miks lastekaitsetöötajaid omavalitsustes napib, eelkõige rahapuudust. Tõru oletas, et ehk peetakse sotsiaaltööd kergekaaluliseks valdkonnaks, kuhu ei peeta vajalikuks panustada.

“Samas pole see, et sotsiaaltöötaja lihtsalt ei jõua kõigi abivajajateni, meie maakonnas nii suur probleem kui mujal,” lausus Tõru.

“Praegused lastekaitsetöötajad on väga tugevad tegijad ega ole kunagi nõust ja abist ära öelnud ka teiste valdade sotsiaaltöötajaile.”

Üks neljast omavalitsusest, kus lastekaitsetöötaja palgal, on Kaarma vald.

“Tahtsime lastekaitsetööks eraldi inimest juba ammu ja nüüd on ta meil kolmandat aastat olemas – ilmselt suutsime tõestada, et meil on sellist inimest vaja,” rääkis valla sotsiaalosakonna juhataja Liida Kaare.

Tema hinnangul on valla sotsiaalpedagoog-lastekaitsetöötaja ampluaa väga lai. “Kui lõpuks ka ennetustegevuseni jõuaks!” ütles Kaare. “Kõigepealt tuleb ju niinimetatud tulekahjusid kustutada – kuni kohtuteni välja.”
Kaare sõnul on valla inimesed nüüdseks lastekaitsetöötaja olemasolust teadlikud. “Algul ei osatud nii spetsiifiliselt abi küsida,” märkis ta.

Laste täpset arvu, kes on tema tähelepanu alla sattunud ja abi vajanud, Kaarma valla sotsiaalpedagoog-lastekaitsetöötaja Kristi Mägi kohe öelda ei osanudki. “Julgen pakkuda, et 150 kanti,” lausus ta. “On neid, kes vajavad pikaajalisemat tuge, ja neid, kellele piisab vähestest kohtumistest.”

Põhilisemad probleemid, millega Mägi oma igapäevatöös kokku puutub ja mis lahendamist vajavad, on sassis peresuhted, kohtuvaidlused, majanduslik ja sotsiaalne toimetulematus, koolikohustuse eiramine, käitumisprobleemid nii koolis, kodus kui ka mujal.

Samuti kuuluvad tema tööülesannete hulka erivajadustega laste ja nende perede hoolekande korraldamine, laste asendushoolduse korraldamine ja järelevalve selle üle, asenduskodust tulnud noorte abistamine jne.
“Lastekaitsetöö ei ole niivõrd töö lastega, kui enamjaolt ikka peredega,” rõhutas Mägi.

Seda, et nn tulekahjude kustutamise kõrval jääb ennetustööks aega liiga vähe, nentis ka Kristi Mägi ise. “Tihti jõuame ennetusega alustada vahetult enne n-ö tulekahju,” lausus ta.

Väikestel valdadel napib raha

Valjala vald on üks neist, kus lastekaitsetöötaja puudub. “Väikestes valdades kipub see nii olema,” tõdes vallavanem Aare Martinson, kelle sõnul kuulub lastekaitsega seonduv sotsiaalnõuniku tööülesannete hulka. “Nende ring, kes vajaksid sotsiaalnõuniku tähelepanu, on tõesti lai, aga mis parata – kõigi valdkondade jaoks ei jätku meil piisavalt inimesi ega raha,” lausus Martinson. “Kui viimast oleks piisavalt, saaks kõigi valdkondade jaoks spetsialisti palgata ja ka töö tulemus oleks kindlasti teine. Praegu tuleb aga väiksema arvu inimestega teha ära suurem töö.”

Aastaid Kuressaare noorte huvikeskust juhtinud mehena ütles Martinson end hästi teadvat, kui oluline on lastekaitsetöö ja eriti ennetustegevus.

Anneli Tõru avaldas lootust, et ehk parandab olukorda uus lastekaitseseadus.

Kehtiva lastekaitseseaduse olulisimaks miinuseks nimetas Tõru seda, et praegu on lastekaitsetöötaja nagu kõrvaltvaataja, kel pole perekonna mõjutamiseks hoobasid. “Otsustamine on lapsevanemate käes ja sinna ei saa midagi parata,” lausus Anneli Tõru.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 839 korda, sh täna 1)