Kohtuveskile andsid tööd purjus juhid ja rusikakangelased

Möödunud aastal toimus Kuressaare kohtumajas 366 kohtuistungit. Mis 2012. aastal kohtule peamiselt tööd andis, rääkis kohtunik Kristel Pedassaar.

“Mulle isiklikult tundub, et möödunud aastal domineerisid kriminaalasjad, kus süüdistusteks mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja kehalise väärkohtlemisega seotud kuriteod,” tõdes kohtunik Pedassaar.

Esimesel juhul on olnud ka nn korduvust – varem kuriteo toime pannud inimene sooritab samasuguse kuriteo uuesti, mistõttu on tulnud neil juhtudel karistuseks mõista vabadusekaotus. Teisel juhul on peamiselt tegemist olnud peksmiste, löömiste, kehavigastuste tekitamiste jms.

Samuti on Kuressaare kohtumajas eelmisel aastal arutatud kuritegusid, mis seisnesid avaliku korra raskes rikkumises. “Vargustega seotud süüdistusasju on jäänud vähemaks või on nende hulk, võrreldes varasemate aastatega, jäänud enam-vähem samale tasemele,” nentis Pedassaar.

Nn I raskusastme kuritegusid 2012. aastal Kuressaare kohtumajas arutusel ei olnud. I raskusastme kuriteod on kohtunik Kristel Pedassaare sõnul sellised teod, mille eest võib kohtualusele mõista rohkem kui viis aastat vangistust. II raskusastme kuriteod on sellised süüteod, mille eest võib mõista rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Veidi positiivsema tendentsina saab välja tuua, et suhteliselt vähe oli kohtus eelmisel aastal arutusel alaealiste toimepandud kuritegusid.

Küsimusele, kas üldjuhul on kohtualuste näod kohtunikele juba tuttavad või on pigem tegemist “uustulnukatega”, kohtunik otse vastata ei saanud. “Mis puutub “kohtualuste nägudesse”, siis selline termin ei kuulu juriidiliste terminite hulka, mida kohtunik võib kasutada,” põhjendas Kristel Pedassaar. “Nagu juba öeldud, on möödunud aastal süüdimõistetute hulgas isikuid, keda on varem tulnud korduvalt ja korduvalt süüdi mõista. On olnud neid, keda on tulnud korduvalt süüdi mõista, kuid tundub, et enamus või pool kohtu all olnud isikutest olid siiski inimesed, kes jõudsid kohtusse esimest korda.”

2012. aastal on Kuressaare kohtumajast läbi käinud süüdistatavaid nii üksikkuritegudega kui ka neid, kellel süüdistuse paragrahve ühest kuni kümneni või mõnikord koguni rohkem. “Kui paragrahve on rohkem, siis on ka kuriteoepisoode rohkem, varguste puhul võib olla üks paragrahv, kuid episoode hulgi, nt on kohtualune varastanud erinevatel aegadel erinevatest kohtadest,” selgitas kohtunik Pedassaar.

 

Kokkuleppemenetlus nõuab läbirääkimisi

Mis puutub asjade läbivaatamisse kokkuleppemenetluses, tõdes kohtunik Kristel Pedassaar, et kokkuleppemenetlusena ei saa kohus menetleda sugugi kõiki asju, kuna on teatud paragrahve, mille puhul on see välistatud.
“Selleks, et asi saaks kohtus lahendi kokkuleppemenetluses, peavad omavahel läbirääkimisi pidama süüdistatav, kaitsja ja prokurör,” selgitas kohtunik. Vajalik on ka kannatanu nõusolek.

Selliseid läbirääkimisi peetakse väljaspool kohut ja need peavad lõppema kõigi osapoolte allkirjastatud kirjaliku kokkuleppega, kus on muu hulgas kirjas, milline on kuriteo kvalifikatsioon ja prokuröri ettepanek kohtule, milline karistus mõista, ning süüdistatav ja kaitsja peavad selle ettepanekuga nõus olema.

Sinna juurde käib üldreeglina nõusolek kahju hüvitamiseks.

“Kui keegi nendest eelpool nimetatuga ei nõustu, siis asi kokkuleppega kohtusse ei jõua,” kinnitas Pedassaar. Ta lisas, et kokkuleppemenetluses üldreeglina ei saagi tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetest otsusele apellatsioonkaebust esitada. Kohus võib kokkuleppemenetlusest ka keelduda, kuid seda väga põhjendatud juhtudel.

Kertu Kalmus, Tõnu Veldre

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 517 korda, sh täna 1)