Kärbitud tiibadega korrakaitsjad (6)

Selline mõte tekkis kolmapäevasel kohtumisel Kuressaare politseimajas, kus Saaremaa politsei juhtivtöötajad oma töövõitudest kahe suhtekorraldaja valvsa pilgu all kolmele ajakirjanikule rääkisid.

Kaks tundi kestnud ettekannete järel sai selgeks vaid see, et politseiniku töö 21. sajandil on üks raskeimaid ameteid Eestis.

Vanaisa meenutustest on mulle jäänud mulje, et eelmise vabariigi ajal oli külakonstaabel isik, keda nähes ka kangeim kraakleja hetkega taltus. Ilmselt sel põhjusel, et amet oli kaaskodanike silmis austust vääriv. Kindlasti oli oma osa politseinikele makstaval soliidsel palgal, mis võimaldas kaadrit valida. Unustada ei maksa seda, et tänaste “luksusvanglate” jõusaalides treenimise asemel töötasid vangid siis Harku paemurrus või Lavassaare turbarabas.

Lind tõrvasel katusel

Tänane politseinik on nagu lind tõrvasel katusel. Kui ta öise rahurikkuja poole natuke kurjema pilguga vaatab, on liigse jõu kasutamise süüdistus kindel. Kui purjus kraaklejad aga rahule jätta, tänitavad linnakodanikud ja ajakirjandus üheskoos, et politsei ei tee ju midagi.

Lisaks jahvatavad meie kohtuveskid nii aeglaselt, et pätil läheb kohtupinki jõudmise ajaks sootuks meelest, millega ta kunagi aastate eest õieti hakkama sai.

Kõige selle juures kõlab lausa uskumatuna teade, et 19-aastasele Gevin Kütile määrati kolme aasta ja kaheksa päeva pikkune reaalne vanglakaristus vaid kaks nädalat pärast seda, kui ta oli Kauba tänaval teisele mehele pudeliga pähe löönud.

Sellise töövõidu taustal tundus veidrana politsei väide kolmapäevasel arutelul, et nad koondasid nädalavahetusel kaks patrulli kesklinna ja kord oli majas. Politsei pressiteate järgi löödi aga samal ajal Tallinna tänaval asuvas meelelahutusasutuses 23-aastast meest. Nagu öeldud, oli ju tänaval tõepoolest kord majas.

Veelgi huvitavam on politsei selgitus, et kui kaks meest eelneval kokkuleppel hakkavad omavahel rusikatega arveid klaarima, saab neid karistada vaid kolmandate isikute häirimise eest. Kas tõesti on tagasi ajad, mil aadlik sai auhaavamise maha pesta vaid solvaja verega? Või ongi politseipatrulli ülesandeks olla sellisel juhul sekundantideks, kes siis kaotajale esmaabi annavad?

Politsei lubadus püüda tänavu aktiivselt roolijoodikuid ja käia ka kõrtsides korda loomas on küll tänuväärt ettevõtmine. Kahjuks näitab kohtu statistika, et roolijoodikuid tuleb kogu aeg juurde ja purjuspäi istutakse autorooli ikka ja jälle.
Lubadus meelelahutusasutusi külastada paneb aga küsima, mida politsei seal tegema hakkab? Paneb baarileti ääres istujad puhuma või?

Tõesta, et tahtsid head

Eraldi teema on politseinikele kohustuslik paberitöö. Patrullimise järel tuleb esitada aruanne. Protokolli koostamiseks kulub meeletult aega. Kirjapandu peab olema ideaalses eesti keeles. Kui politseinik peaks veel teenistusrelvast lasu tegema, tuleb tal seletuskirjaks ilmselt romaani mõõtu üllitis valmis vorpida.

Nõustun politsei üleskutsega, et turvalisus on iga linnakodaniku asi. Samas ei taha ma mõelda, mis juhtub siis, kui mõni linnakodanik korrarikkumisse sekkuks. Kui pätt sulle kohe füüsilist valu või rasket kehavigastust ei tekita, helistab ta järgmiseks politseisse ja kurdab, kuidas talle on liiga tehtud. Ja siis on juba isehakanud korrakaitsja ülesanne tõestada, et tema tahtis vaid head.

Pika nutulaulu kokkuvõtteks kinnitan oma heameelt selle üle, et esmaspäeval saavad need tublid Saaremaa politseinikud, kes hoolimata nirust palgast ja olematutest õigustest kuritegevusega võitlemisel on oma ametile truuks jäänud, kätte medalid ja tänukirjad.

Usun, et linnas ja saarel, kus politsei täiesti puudub, ma elada ei sooviks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 355 korda, sh täna 1)