Kas ootame ääremaastumist? (14)

Elame huvitaval ajastul. Kõik räägivad millestki, kõik on kõigega päri, kuid kui tegudeks läheb, pistab enamik pea liiva alla, teadvustamata ja selgeks tegemata kogu tõde protsesside kohta.

Omavahelise ühinemise tulemusena olnuksime – praegused Laimjala, Muhu, Orissaare ja Pöide vald – suutelised enam kaitsma oma järjest rohkem ääremaastuvat Ida-Saaremaad ühiste mõtetega. Kogu maakonna ühinemisprotsessis olnuks meil ühine hääl ja seisukoht juba välja kujunenud.

Parim variant – Saaremaa kui tervik

Praegust olukorda arvestades püüame siis tulevikus igaüks oma liivakasti kaitsta. Olen veendunud, et erilisi tulemusi sellel ei ole, sest kui analüüsida Eesti üleriigilist planeeringut 2030+, kus võetakse aluseks toimepiirkondade tekkimine, siis on selgelt näha, et Ida-Saaremaa koos Muhuga on ääremaa riskiga piirkond. Muhu on selle planeeringu alusel ääremaaks juba loetud, Orissaare, Pöide ja Laimjala on riskiga. Jääme siis ootama oma ääremaastumist, kui ise selle vastu midagi ette võtta ei suuda või ei taha.

Omavahelise ühinemise tulemusena muutunuks Ida-Saaremaa ja miks mitte ka Muhu piirkond ühtlasemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Ühinedes oleksime olnud suutelised spetsialiseeruma ja seetõttu ka pakkuma vallas paremaid ja kiiremaid teenuseid. Oluliselt tähtsamaks ja hinnatumaks muutunuks volikogu roll, kes võtnuks vastutuse tavapärasest palju suurema territooriumi toimimise eest.

Kindlasti on nii mõnelgi küsimus, et milleks kiirustada, nagunii liidetakse või saab üks maakond terviklikuks omavalitsuseks.

Pidanuksime olema suutelised ise kujundama oma piirkonna tugevaks ja elujõuliseks – nii saanuksime sobivaima ja elujõulisema koos toimiva üksuse. Kindlasti oleksime võitnud ka ajas, sest meie piirkonna majandus saanuks varem hakata kasutama ühinemisega kaasnevaid eeliseid.

Ainult kohustuste ja vastutuse jagamisega ei ole võimalik saavutada omavalitsuste efektiivsust. Koostoimimine ja koostöö arendamine kohaliku omavalitsuse tasandil nõuab kohaliku elu sihiteadlikku korraldamist, sest tähtis ei ole mitte ainult osalemine, vaid ennekõike tegelike võimaluste loomine osalemiseks otsustusprotsessides ja selle tunnetamine, et oleme osalised nendes protsessides.

Aga eks me siis realiseeri need mõtted ühe suure Saaremaa omavalitsuse heaks. Siinkohal ei ole kindlasti parim variant Saaremaa kui tervik.

Olen veendunud, et esimeses etapis peaks alles jääma kaks omavalitsust: ühinenud maavaldade omavalitsus ja Kuressaare linn. Teises etapis oleks meil sellise variandi puhul kaalukam tugi läbirääkimistel linnaga, et linn ei jääks domineerima.

Edasiliikumiseks üks tee

Täna on meil laual Laimjala vallavolikogu otsus mitte alustada ühinemiskõnelusi, otsus on tehtud ka Muhu vallal ja kohe on otsus tulemas ka Pöide vallalt (sisu küll praegu teadmata).

Me teame ja tunneme praegu igaüks oma nahal, et haldusreform on vajalik, kuid kahjuks ei jätku paljudel julgust probleemile silma vaadata.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. See printsiip on ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas. Nimetades valdade asemel maakonnad kohaliku omavalitsuse üksusteks, siis – millised on erinevate piirkondade jaoks need ühised kohaliku elu küsimused, mida ühiselt otsustada?

Selleni tuleb meil jõuda varem või hiljem. Vaatamata sellele, et Ida-Saaremaa omavalitsustel ei jätkunud tahet alustada ühinemisläbirääkimisi nelja valla tasemel, loodan siiralt, et ei unustataks sama protsessi kogu Saaremaa valdade liitumisettepanekut kaaludes ehk teisisõnu – tunneme vajalikkust ja mõte tundub hea, kuid otsustame protsessiga mitte liituda. Olen tänaseks ühe Saaremaa valla tekke poolt ja valmis kogu järelejäänud energia pühendama selle tulemuslikkusele.

Omavalitsused, kes soovivad piirkonna elujärge ja kvaliteeti tõsta, peavad olemasolevad võimalused realiseerima ja vastu võtma pakutud võimalusi. Edasiliikumiseks on üks tee, paigal tammumiseks tuhandeid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 799 korda, sh täna 1)