Tulumaksu tagastamine läheb suure hooga lahti

Tulumaksu tagastamine läheb suure hooga käima

KUIDAS SAARLASTEL LÄHEB? Olev Martinson uudistab teenindusosakonna spetsialisti Kaire Pedaniku selja tagant arvutiekraani, kus näha, kui usinalt on saarlased deklaratsioone esitanud. Foto: Sander Ilvest

Ehkki mõned õnnelikud on maksu- ja tolliametilt läinud aasta eest tulumaksutagastuse praeguseks juba kätte saanud, algab põhiline tagastamine siiski tänasest.

Maksu- ja tolliameti Kuressaare teenindusbüroo juht Olev Martinson tõdes, et Saare maakonna maksumaksjad on oma 2012. aasta tulusid deklareerinud aktiivselt. Eile hommikuks oli laekunud kokku 9205 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Nende seni esitatud tuludeklaratsioonide järgi tuleb saarlastele tagasi maksta 1 544 082 eurot. Maksumaksjatel omakorda tuleb riigieelarvesse erinevatel põhjustel täiendavalt tasuda 217 371 eurot. Martinson tõdes, et maksu- ja tolliamet on tulumaksu juba ka tagastanud, kuid seda vähesel määral ja süsteemide kontrollimiseks.

Inimesed küsivad väga palju

Seejuures on Kuressaare teenindusbüroo juhataja sõnul oluline silmas pidada, et tulumaksu tagastus on võimalik ainult juhul, kui aasta jooksul on tulumaksu makstud. “Meile esitatakse nimelt üsna palju küsimusi selle kohta, miks inimene ei saa näiteks tasutud koolituselt raha tagasi, samas kui sel inimesel puuduvad üldse aasta jooksul maksustatavad tulud või tema tulu jääb maksuvaba tulu piiresse ning väljamaksetelt ei ole tulumaksu kinni peetud,” selgitas Martionson.

Sel aastal võivad maksumaksjad eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses sama maksustamisperioodi tulust. Nimetatud summaline piirang kehtib eelmisest aastast alates ja paljud ei ole sellest veel teadlikud.

“Arvestades varasemate aastate deklaratsioonide arvu, võib märkida, et sisuliselt on kümne päevaga esitatud 2/3 tuludeklaratsioonide eeldatavast koguarvust,” rõõmustas Martinson. Ta märkis, et tuludeklaratsioone esitab igal aastal 47–48% Saare maakonna elanikest, kaasa arvatud lapsed ja pensionärid. “Seega puudutab tulude deklareerimine ja sellega seotu väga paljusid.”

Saare maakonnas esitatakse ligikaudu 92% kõigist deklaratsioonidest elektroonsel teel, vabariigi keskmine näitaja on selles osas paari protsendi võrra kõrgem.

Tähtaeg on tänavu esimene aprill

Paberdeklaratsioone esitatakse valdavalt märtsis ning esitajad on vanemad inimesed ja FIE-d. “Siinjuures peab märkima, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg on sel aastal 1. aprill,” rõhutas Martinson.

Ta lisas, et veidi ekslik on meedias ilmunud info, et tuludeklaratsioone saab esitada vaid nimetatud kuupäevani. Tegelikult saab deklaratsioone esitada ka pärast seda, siis on aga tegemist juba tähtaja rikkumisega, kuid maksustatavad tulud on vaja igal juhul deklareerida.

Teadaolevalt kasvab igal aastal inimeste arv, kes lähevad tööle välismaale. “Siinkohal tahan meelde tuletada, et maksuseadustest tulenevalt jäävad nad maksustamise mõttes edasi Eesti vabariigi residentideks,” märkis Olev Martinson.
Seega on neil kohustus deklareerida oma tulud Eestis, seda ka juhul, kui riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingute järgi tulumaksu juurde maksta pole vaja.

 

Enamik tulumaksutagastust säästuks ei jäta

Mullu tagastati tulumaksu ligi 100 miljonit eurot. Pankade andmeil enamik sellest rahast klientide kontodele püsima ei jää.

Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktori Ulla Ilissoni sõnul panga analüüsi järgi seost tagastatud tulumaksu ja hoiuste kasvu vahel ei ole – maksutagastuse saanud klientidest kasvas hoiuste maht ligi 50 protsendil ja kahanes ca 40 protsendil. Raha mitte tagasi saanud inimestest kasvas hoiuste maht aga 37 protsendil ja kahanes 35 protsendil. “Hoiused kasvasid paljudel, aga mitte seoses tulumaksutagastusega,” tõdes ta. Pigem võib põhjuseks, miks vähemalt mõned inimesed oma tulevikku “polsterdavad”, pidada majanduse üldist ebakindlat olukorda.

Paljude sissetulek on niivõrd hästi ära planeeritud, et heal juhul saab kulutused kaetud ja pigem võib puudu tulla kui üle jääda. Sellises olukorras on säästmine keeruline. “Kord aastas on hetk, kus suur hulk inimesi saab oma kontole üsnagi arvestatava summa n-ö vaba raha, mille otstarvet pole enamik paika pannud,” viitas Ulla Ilisson tulumaksutagastusele. Swedbanki statistika näitab, et pigem kulutatakse see vaba raha ära ega kasutata seda tuleviku kindlustamiseks. Mõistlik oleks see aga säästudeks jätta.

Sama meelt ollakse ka SEB pangas. “Kuna igal inimesel on erinev majanduslik olukord, rahalised eesmärgid ning tagastatavad summad pole ühesugused, kulutatakse ka tulumaksutagastust erinevalt,” nentis SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Ta märkis, et tulumaksutagastus on meeldiv lisaraha, mis üldjuhul kulutatakse igapäevaseks tarbimiseks ja emotsionaalseteks ostudeks.

Sõltuvalt inimese finantsseisust tasuks aga Evelin Allasegi sõnul suuremate tagastatavate summade puhul kaaluda erinevaid säästmise võimalusi. Mida tagastatud rahaga ette võtta? SEB soovitab, et kui juhtub olema kõrge intressimääraga tarbimislaene/järelmakse, mida saab suuremate kuludeta tagastada või vähendada, siis tuleks alustada nende tagasi maksmisest. Summa võiks suunata ka oma tulevase pensioni suurendamiseks mõne III samba kaudu või investeerida vähemalt kuni viieks aastaks, et saavutada inflatsiooni ületav tootlus kas mitut varaklassi sisaldava fondi või mõne potentsiaalse piirkonna aktsiaturgude fondi kaudu.

Swedbank soovitab aga inimestel tagasisaadud raha kasutamise eesmärgid üle vaadata ja püüda osa sellest säästa. Raha arveldusarvel hoidmine seejuures mõistlik ei ole. “Seal seistes kogutu lisa ei teeni ja kiire hinnatõus hoopis sööb seda,” tõdes Ulla Ilisson. Vältida tuleks tema soovitusel ka emotsioonioste.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 862 korda, sh täna 1)