Jalutuskäik lapitekkide kirevas maailmas (1)

Jalutuskäik lapitekkide kirevas maailmas

MITME TEKI MOTIIVID ÜHENDATUD ÜHEKS: Lapimooride eestvedaja Kaie Kesküla näitab Jaanika Tiitsoni meisterdatud lapitekki. Foto: Sander Ilvest

Juba kümnendat aastat järjest saab Kuressaare kultuurikeskuses teoks Lapimooride meisterdatud lapitekkide ja -patjade näitus. Tänavune näitus kannab nime “Tee” ning sel teel kõndides kohtab vaataja vanu mustreid uutes värvides ja uusi mustreid vanades värvides.

Seekordsel näitusel on väljapandud käsitööle lisatud spetsiaalsed vahetekstid, et inimestel oleks veelgi huvitavam. “Kui lapiteki tegemine on saanud hobiks, siis tahad sa seda ikka ja jälle ette võtta,” ütles Lapimooride eestvedaja, Kuressaare ametikooli õpetaja Kaie Kesküla. Ta lisas muiates, et ka need lähedased, kes on harjunud lapitekki kingituseks saama, ei lase sul oma hobist enam loobuda. “Lapitekk on üks ütlemata mõnus asi – pehme, kodune, hea ja armas.” Kesküla sõnul võib juhtuda, et “lapitöönakkus” saabki alguse just mõnusast materjalist.

Lapitöö põhiidee on õmblusjääkide äratarvitamine, ent kasutatakse ka päris uusi materjale. Näiteks paeluvad enne saali sisenemist seinal pilku käsitöömeister Annely Õuna kaks tekki: üks neist – tehtud Peterburist toodud lillelisest kangast – kevadeootusest, ja teine “Kolleegid olevikus ja tulevikus”, lustakas meditsiinitöötajate ehk Annely kolleegide piltidega tekk.

Kui taaskasutusest rääkida, võib näiteks tuua nn särgitekid, mis on tehtud meestesärkidest. Kaie Kesküla selgitas, et kuna kangad on erinevad, annab muster palju võimalusi varieerimiseks. Värv ja mustrid mängivad teki meisterdamisel kaasa.
Staažikas lapiteki tegija, Lümanda vallavanem Jaanika

Tiitson rääkis, et nüüd, kui ta tütred on nukkudega mängimise ikka jõudnud, leidis ta oma vanade nukuasjade seast ühe lapiruudukestest tekikese, mis on nüüd näituselgi väljas. Selle õmblemise ajal võis ta olla 11-aastane. Tollal proovis ta kõike teha, ent teadlik lapitöö algas 2001. aastast. Tiitson on meisterdanud 67 beebitekki, 27 lastetekki, 28 suurt (abieluvoodi) tekki ja veel 26 muud sorti tekki.

“Iga teki õmblemine on olnud nii mahukas ettevõtmine, et selle tulemus on lõpuks omamoodi armas,” sõnas ta. Tiitsonile meeldib oma sõnul kasutada just väikesi detaile, mis võtavad aga suurematega võrreldes rohkem aega. Tema arvates on Eestis viimastel aastatel au sisse tõusnud rahvuslike motiivide kasutamine. “Lapitöödes neid tegelikult veel nii palju näha ei olegi olnud,” möönis ta. Tiitson on õmmelnud mõne Muhu motiividega teki, kuid süda ihkab oma kodukihelkonna Kihelkonna mustritest midagi kokku seada.

Orissaares elav Neeme Mets, kes eile linnas lapitekke uudistamas käis, ütles, et kuna lapitekid talle nii väga meeldivad, käib ta neid igal aastal kultuurikeskuse näitusel imetlemas. Eriti meeldisid talle Lapimooride ühise tööna valminud lilla raami sees tekk ja Annely Õuna kevadmotiiviga tekk.

Lapimooride ühendus sündis 2001. aastal Saaremaa õppekeskuses toimunud lapitöökursusest.

 

Kes on need Lapimoorid?

Ühendusse kuuluvad Kaie Allvee, Vaike Kask, Leeni Uljas, Jaanika Tiitson, Maret Suik, Annely Õun, Maie Tang, Kaie Kesküla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 960 korda, sh täna 1)