Lugeja kiri: Palju õnne, Eestimaa!

“Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab helikandjalt mehiselt laul “Eesti lipp” (E. Võrk) Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Sõnulseletamatult ülev on tunne, kui lasteaia saali siseneb trikoloori kandes naiskodukaitse vormis õpetaja Piret Kaasik. Tema kõrval kõnnib kodutütre vormi kandev Karita Kleer (ta kannab täna neid riideid, et lapsed saaksid tutvuda kodutütarde vormiga, aga kodutütarde ridadesse astumisega tuleb tal oodata kuni kaheksa-aastaseks saamiseni) ja nende ees rahvariietes Anete ja Riko Tibude rühmast.

See vaatepilt ei jäta külmaks lapsi ega täiskasvanuid, kes vargsi silmanurgast pisara pühivad. Kui lipp on aukohale asetatud, kõlab Eesti Vabariigi hümn, mida nii väikesed kui ka suured vastavalt võimetele kaasa laulavad.

Järgnevalt mõtestab õpetaja Piret lastepäraselt lahti Kaitseliidu, naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste organisatsiooni tegevuse.

Meenub minulegi lapsepõlvest ema hoolega hoitud kallis ese – kodutütre vormimüts. Aga siis olid teised ajad ning see väike ese omas ema jaoks väga sügavat tähendust ja igatsust millegi püha järele.

Juba ootavad aga järge laulud ja luuletused kallist Eestimaast, rahvussümbolitest. Kõige krooniks keerleme peagi ühises tantsuringis laulu “Mu isamaa armas” (M. Körberi sõnad) saatel.

Kui isamaaarmastuse seeme õigel ajal mulda pista ja selle eest kogu hingesoojusega hoolitseda, küll siis meie lastest ka tublid eestimaalased kasvavad.

Meeli Reek
Ristiku lasteaia muusikaõpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 179 korda, sh täna 1)