Kruusmägil jooksis keset ookeani elu silme eest läbi (1)

Kruusmägil jooksis keset ookeani elu silme eest läbi

Foto: erakogu

Saaremaa purjetaja Kaarel Kruusmägi võib end nüüd pidada “eriliste” purjetajate sekka arvatuks. Ümber Kap Hoorni seilamine ja saadud hoorneri-tiitel annab talle õiguse merel vilistada ja vastutuult põit tühjendada.

Leedulaste jahil Ambersail roolimehena Uus-Meremaalt Argentiinasse seilanud Kaarel Kruusmägi sõnul kestis reis 20 päeva ja veidi üle 5500 meremiili. Ühel kõige karmimatest maailmameredest seilanud Kruusmägi sõnul pääses ta üsna leebelt. Sellist tunnet, et “surm on lähedal” ja “elu jookseb silme eest läbi” tuli tema sõnul ette vaid paaril korral. “Olin valmistunud hullemaks,” kinnitas Saaremaa merispordi seltsi kuuluv purjetaja.

Lendas koist

“Ilmaga meil vedas. Korralikku tormi saime kõigest viis päeva. Ülejäänud aja oli lihtsalt vihmane ja külm,” märkis Kruusmägi. Tavaline tuulekiirus oli 12 m/s, mis tormi ajal paisus 25 meetrini sekundis.

Viperusi tuli Kruusmägi sõnul ette iganes. Näiteks kaotas jaht juhitavuse ja sattus külglainesse, mille tagajärjel lendas magaja koist vastu poorti. Või siis vastutuules sõit kitsas kanalis, kus iga mõne minuti tagant tuli suunda muuta, et mitte kaljudesse põrutada.

“Äkki jäi jaht seisma, ei kuulanud rooli ja oli kreenis. Sõitsime sisse suurde mererohuhunnikusse ja hakkasime, külg ees, karide poole triivima. Mootori kasutamine ebaõnnestus, kuna sõukruvi oli vetikatesse mähkunud,” meenutas Kaarel Kruusmägi üht hullemat seika. Siiski suudeti jahti purjede abiga keerata ja saadi niimoodi sealt “heinamaalt” minema. “Õnn oli meie poolel,” märkis Kruusmägi.

Maailma suurimaks avamerejahtide võistluseks Volvo Ocean Race (VOR) valmistuvas leedulaste meeskonnas roolimeheks olnud Kruusmägi kinnitas, et reis oli vägev ja andis ülivajaliku kogemuse. “Sain ettekujutuse ookeanipurjetamisest kõige otsesemas mõttes. Karmimaid tingimusi kui Lõunaookeanis* mujalt ei leia,” rääkis Laser-klassi purjetamises Eesti tippu kuuluv Kruusmägi. “Külm, tormine, eraldatud. Abi pole kusagilt saada, sest kopter nii kaugele ei lenda ja lennukiga pole päästmine võimalik.”

Reisi tipphetk oli tema sõnul muidugi ümber Kap Hoor-ni sõitmine. Seda enam et õigeteks hoorner’iteks peetakse Kruusmägi sõnul just neid, kes sõidavad Vaikselt ookeanilt Atlandile.

Kruusmägi sõnul jäi tal ümber Kap Hoorni sõitnud meremeeste õigus – panna kõrva kuldne rõngas – siiski kasutamata. Seda seepärast, et ta loodab seda teed veel sõita, ja rõnga lubas ta kõrva panna pärast kõige erilisemat külastust.

Vastu tuult

Kruusmägi lisas muiates, et nüüdne raske meretee läbimine andis talle mõne õiguse küll: “Esmakordsed hoorner’id võivad nüüd merel vilistada ja vastutuult lasta.” Aga neljakordne hoorner pidavat juba nii kõva mees olema, et võib ka kuninganna vastuvõtul jalad lauale visata.

Kruusmägil oli võimalus jahi pardal pikemaltki jätkata. Nimelt ei saanud kõik meeskonna vahetusliikmed kohale tulla ja nii pakuti talle ka Brasiilia sõitu ja sealt aprilliks Kariibidele. Saanud päeva mõtlemiseks, otsustas ta ikkagi koju naasta – koolitööd vajasid tegemist ja uus Laseri hooaeg on ukse ees ootamas.

Kas Kaarel Kruusmägi mahub ka leedulaste 2014–2015 sõidetava VOR-i meeskonda, ta praegu öelda ei osanud. “Mulle tundus, et minuga jäädi rahule ja seega pole uue kõne saamine üldse ebatõenäoline,” arvas ta, tunnistades samas, et illusioone ta endale ei loo. Eestis on Kruusmägi sõnul mitmeid kogenumaid ja osavamaid avamerepurjetajaid, kes samuti sellesse meeskonda kandideerivad.

* Vaikse ja Atlandi ookeani lõunaosa nimetavad meremehed Lõunaookeaniks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 356 korda, sh täna 1)