Saarlanna 83 aasta tagune romaan nägi taas trükivalgust

1930. aastal romaanivõistluse võitnud saarlanna Helene Ranna teos “Keha ja vaim” ilmus taas trükist tänavu, kirjastuse Eesti Raamat sarjas “Eesti romaanivara”.

“See oli väga meeldiv üllatus, et niisugune raamat nii paljude aastakümnete järel taas välja anti,” ütles konverentsitõlgina töötav Karin Sibul, kellele Helene Ranna (kodanikunimega Tamberg, 1898–1946) oli vanaema õde. “Ilmselt tehti seda, kuna romaani teema – haritud naise ja mitte nii haritud ümbruskonna dilemma – on väga aktuaalne ka praegu.”

Uudis prosaisti ja luuletaja Helene Ranna romaani taasilmumisest oli rõõmus üllatus ka OÜ Karjääripõld karjäärinõustajale Marju Põllule, kelle jaoks kirjanik oli ema isa õde.

“Meil on tema raamatu esmatrükk ja minu jaoks oli see juba lapsepõlves nii-öelda kohustuslik kirjandus,” lausus Põld.

Teose tutvustuse kohaselt on romaanis kujutatud elu ühes Saaremaa kolkakülas 20. sajandi alguskümnendeil, kohalikku seltsielu ja koloriitseid tegelasi. Romaani peategelane, külakooliõpetajanna Ilma naitub vähem kooliharidust saanud Augustiga, kes töötab masinistina. “Koos hakkavad nad asundustalu rajama ja viivad selle peagi heale järjele,” on öeldud romaani tutvustuses. “Kuid abielu õnnestub vaid osaliselt: keha on rahul, vaim jääb kängu.”

Artur Adson kirjutas Helene Ranna romaanivõistluse võidu puhul Loomingus järgmist: “Helene Ranna romaani puhul rõhuteti auhindade väljajagamisel aktusel ja ajakirjanduses selle teose päämist väärtust positiivse tüübi andmises eesti kirjandusele, millisest ammu olevat puudus ja mihukest põlevasti oodatavat…”

“Helene Ranna oli kahtlemata intellektuaal ajal, mil naisintellektuaale leidus vähe,” ütles Karin Sibul.

Sibula sõnul tundis kirjanikku hästi tema ema, kes 16-aastasena Saaremaalt Tartusse Helene Rannat põetama läks, tädi viimastel eluaastatel tema eest hoolitses ja hiljem arstiks õppis. “Minu ema on suguvõsa ajalugu põhjalikult uurinud ning kogunud kokku ja kirjutanud üles kõik, mis on Helene Rannaga seotud. Suur osa sellest materjalist on antud Tartu kirjandusmuuseumile,” rääkis Sibul, kes on ka ise Rannaga seotud materjale põhjalikult uurinud.

 

115 aastat kirjaniku sünnist

Helene Ranna (kodanikunimega Tamberg) sündis Kihelkonna vallas Ranna talus 1898. aasta 4. jaanuaril. Ta õppis Loona ja Kihelkonna algkoolis, pidas aastail 1915–1917 Kehila külakoolis õpetajaametit, seejärel töötas paar aastat kontoriametnikuna Venemaal. 1923–1927 oli ta taas Kihelkonna vallas õpetaja, sedapuhku Pidula algkoolis. Asunud elama Tartusse, tegi ta 1929. aastal eksternina küpsuseksami Treffneri gümnaasiumi juures, 1930–1932 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Lisaks romaanile “Keha ja vaim” on temalt ilmunud vaimulikku luulet sisaldav kogu “Üles” (1934) ja luulekogu “Tähelennak” (1935). Romaan “Riidalu” (1936) räägib kahe venna võitlusest isalt päranduseks saadud talumaade pärast. Ranna on avaldanud ka artikleid ajalehtedes ja ajakirjades.

Helene Ranna suri Tartus 1946. aasta 16. detsembril.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 471 korda, sh täna 1)