Valjalga jäid jäljed maha (FOTOD ja VIDEO)

Valjalga jäid jäljed maha

LÕBUSAD JA MÕNUSAD: “Me oleme löbusad, mönusad ja harjutame sörve keeles rääkimist,” ütles Mari Lepik, kes eeslauljana vedas Sõrve regilaulurühma Ammuker. Foto: Sander Ilvest

Eile kogunesid maakonna folkloorirühmad ja külapillimehed Valjala rahvamajja Baltica eelfestivalile – Saare maakonna folklooripäevale ehk pärimuspeole.

Folklooripäeva peakorraldaja, Saare maakonna rahvakultuurispetsialist Krista Lember laulis ja lokutas peo avatuks regilaulu lauldes. “Põhiline on see, et oleme kõik koos ja maha jätmas oma jälgi,” ütles Lember, viidates tänavuse pärimusaasta tunnuslausele “Kus keiakse, senna jäävad jäljed maha”.

Huvitavate, sisukate ja kaasakiskuvate laulu- ja mängukavadega astusid üles Lümanda kooli õpilased (juh Külli Lindau), Muhu Ätses (juh Anne Keerd) ja Lõõtsmoorikud, Sõrve laste lauluring ja regilaulurühm Ammuker Mari Lepiku juhendamisel.

Samuti pakkusid põnevat vaatamist-kuulamist Aste põhikooli lapsed ja Aste Antsakad oma “Midrilinnumänguga” ning Taritu memme-taadi lauluklubi Aili Salongi eestvedamisel. Aili rääkis laulude vahele lugusid oma emast ja vanaemast.

Mustjala Sõluk Helje Raaperi juhatusel näitas lauldes ja mängides, mida tähendasid linnud vanarahvale ja mida on Mustjala kandis neist räägitud. Viimasena astusid peol üles Orissaare Kannelnaised Õie Pärteli juhatusel.

Külapillimeestest esinesid Viktor Ilvest, Sulev Mägi ja Urmas Rahnik. Saarterahva pärimuspäevast võtsid osa ka külalised Pärnumaalt Tori rahvamajast, kes sel päeval, kui Pärnumaal ülevaatus oli, osaleda ei saanud. Neid saatis ja mängis rahvale Eestimaal mitte just väga levinud pilli rataslüürat Pärnumaa kõige kuulsam muusik Olavi Kõrre.

Folklorist Ingrid Rüütel ütles Saarte Häälele, et hästi tore päev on olnud. “Palju toredaid lasterühmi ja tubli töö on nendega ära tehtud. Muhu memmed olid hästi vahvad,” rääkis Ingrid Rüütel, kelle sõnul olid kõik kavad vahvad nii publikule vaatamiseks kui ka kaasalöömiseks.

“Hästi tore oli veel see, et oli lugusid elavast pärimusest. Seda igal pool ei ole, aga Saaremaal nüüd on,” tõi Ingrid Rüütel välja.

Kolm tundi kestnud etteasteid vaatasid ja hindasid puupüsti täis saalis folkloristid Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist, Angela Arraste ja teised Baltica korraldajad, kellelt rühmad said ka nõu küsida nii rahvamuusika, pillimängu kui ka rahvariiete kohta ja said tagasisidet oma kavade kohta.

Baltica festival toimub 3.–7. juulini Tartus, Iisakus, Sangastes ja Tallinnas. Festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ja hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Baltica toimub 26. korda ja tänavuse peo tunnuslause on “Igal linnul oma laul”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 936 korda, sh täna 1)