Ettevõtlusest, palgast ja vastutusest

Kui vaadata mõnes riigile kuuluvas ettevõttes ja ka ettevõtlust edendavas ja raha liigutavas sihtasutuses viimasel ajal toimuvat, siis võiks justkui tõdeda, et Eestil läheb hästi. Kohe nii hästi, et isegi peaministri statistiline optimism ei jõua järele.

Mina seda tõdemust ei jaga ja siinkohal ei ole tegu kadedusega, mida peetakse eestlaste üheks olulisemaks iseloomujooneks. Ma ei suuda meie avaliku sektori tänast loogikat mõista.

Riigijuhtide kõnedest kostab nõretamiseni hala, et me ei ole ettevõtlikud ja et üks meie väljakutseid on ühiskonna vananemine, sest praeguste trendide jätkudes muutub maksumaksjate arv suhestatud ülalpeetavatega kiiresti katastroofiliselt väikeseks. Õige, kuid millega siis süstida oma inimestesse ettevõtlikkust ja tahet panustada nii oma riiki kui ka majandusse?

Suurem palk kui ministril

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) sisuliselt ainus meede algajale ettevõtjale on investeeringut toetav starditoetus, mille suurus jääb täna alla sama asutuse juhi kuupalgale! Teatavasti hakkab EAS-i uus juht saama 6500 euro suurust palka, mis ületab tervelt 2000 euro võrra eelmise juhi palganumbri. Olen harva nõus meie tänase rahandusministriga, kes seekord tabavalt küsis, mis on see kvaliteet või vastutus, mis on EAS-i juhil suurem kui näiteks riigi rahanduse eest vastutaval ministril. Ka mina ei tea vastust.

Jah, tööd on tal kindlasti tohutult ja ka asutus vajab muudatusi, kuid küsimus jääb ikkagi õhku. On öeldud, et sel töökohal sõltub palk turutingimustest, ja uus juht on väitnud, et ta kogunisti kaotas palgas. Nõus, et turul on siin oma roll, aga meie tööturg ei ole täna seisus, kus sihtasutuse juhile on vaja maksta pea kahekordset ministripalka. Uskuge, et nii riigikogus kui ka ministeeriumides ning ka teistes riigiametites on inimesi, kes oma uuel tööl varasemast vähem teenivad. Sageli on tegu inimeste teadliku valikuga pühendada end teatud ajaperioodi vältel riigi teenimisele.

Palju on juttu olnud ka vastutusest. Minu suhtumine oleks kindlasti pehmem, kui see vastutus oleks mõõdetav. Mille eest vastutas Tero Taskila, kui ta sai hundipassi koos 100 000 eurose kompensatsiooniga? Alles aasta tagasi saatis sama mees kriitikutele sõnumi, mis kõlas umbes nii, et Eestis oskaks justkui iga koduperenaine lennufirmat juhtida, kuid tegelikult teab vaid tema, kuidas teha Estonian Airist suurfirma.

Taskila töö vilju helbime veel aastaid. Valed majandusotsused päädisid absurdsete liinide avamise ja lennukipargi põhjendamatu laiendamisega.

Majandusminister leiab, et süüdlaste otsimine on mõttetu, kuna polevat ühtegi konkreetset asja, mille taga oleks juhatuse või nõukogu vale otsus. Kui eelmine nõukogu esimees või tegevjuht ei ole valesamme teinud, siis tuleb ministril endal võtta poliitiline vastutus ja mitte ämbritega edasi kolistada.

Lahkuja tühjade taskutega ei jää

Võimalik, et Eesti Energia Jordaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse tehtud investeeringud osutuvad tulevikus tasuvateks. Ent kui energiafirma juht vastab küsimusele riskide kohta üleolevalt, et midagi hullu ei juhtu ka siis, kui 100 miljonit eurot tuleb negatiivse stsenaariumi korral korstnasse kirjutada? Me elavat selle üle. Pole just tore teadmine ja eriti olukorras, kus kasvavad elektriarved inimesi masendusse viivad.

Selline suhtumine avalikus sektoris on pehmelt öeldes vastuvõetamatu. Kui erasektoris läheb investeering luhta, siis vastutab ettevõtte juht koos omanikuga. Milles seisneb Sandor Liive vastutus?

Hiljuti tubli palgalisa saanud energiafirma juht teenib EAS-i uuest juhist tunduvalt kõrgemat palka. Temagi puhul saab äririskide realiseerumise korral maksimumkaristuseks olla töölt lahkumine, ja tõenäoliselt mitte tühjade taskutega!
Tasub heameelt tunda, et väga paljudel Eesti firmadel läheb hästi ja et erasektor suudab oma juhtidele maksta sellist palka, mis ületab tunduvalt nii ministri kui ka presidendi sissetulekut. See peabki nii olema, kuid nii mõnedki signaalid, mis pärinevad maksumaksjalt palka saavatelt tegelastelt, ei ole avalikkusele mõistetavad.

Sellise suhtumise ja toodud näidete taustal on väga raske rääkida noortele, et ärge minge Eestist ära – hakake ettevõtjateks, võtke riske ja investeerige.

Kajar Lember
riigikogu liige, SDE

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 337 korda, sh täna 1)